Pärnu linnavalitsuse Raeküla raudteejaama teenindusmaa määramise otsuse vaidlustanud kohalik maavanem Toomas Kivimägi ei saanud kohtus õigust.
Pärnu maavanem kaotas kohtulahingu suvituspealinnaga
13. jaanuar 2009, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maavanema ja linnavalitsuse vaidlus käis OÜ-le Redstar Invest kuuluva Raeküla raudteejaama teenindusmaa suuruse määramise üle, teatas Pärnu linnavalitsus.
Tallinna halduskohus ei rahuldanud aga Pärnu maavanema Toomas Kivimäe protesti, kes soovis teenindusmaa määramise otsuse tühistada, kuna tema hinnangul oli määratud teenindusmaa liiga suur ning tõendamata on teenindusmaa piiridesse jääva parkla omandiküsimused.
Vaidluse juured
2003. aasta mais ostis OÜ Redstar Invest Raeküla raudteejaama jaamahoone ja katlamaja-abihoone Edelaraudtee Infrastruktuuri.
Jaamahoone teenindusmaa suuruse ja piiride kindlaks määramisel võttis Pärnu linnavalitsus aluseks kohaliku linnavolikogu 2002. aasta 21. veebruari otsusega kehtestatud Riia maantee- Papiniidu- raudtee vahelise maa-ala detailplaneeringu.
Võrreldes esialgse maaeraldusega on detailplaneeringuga määratud maatükk suurem 3532 ruutmeetri võrra, mis tulenes maatükile võimalikult tervikliku ja otstarbeka kasutuse ning suuruse määramisest läbi eelmainitud detailplaneeringu.
Pärnu maavanema arvates võib linnas maad erastada vaid ehitise juurde kuuluva krundi või teenindamiseks vajaliku maa ulatuses ning tema protesti kohaselt ei oleks linnavalitsus tohtinud ostueesõigusega erastatavaks maaks määrata parkimisplatsi ja haljasala alust maad, mis maavanema andmetel kuuluvad linnale ja mis väidetavalt oli antud Pärnu linna omandisse 1993. aastal.
Pärnu linnavalitsuse andmetel ei ole aga Riia mnt 116 asuvat autoparklat linnale maavanema poolt viidatud riigivara munitsipaalomandisse andmise akti nr 18/518-ga üle antud.
Kohus leidis, et ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ning piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt ebaotstarbekas.
Seega eeldab teenindamiseks vajaliku maa määramine, et krunti ei olnud varem kindlaks määratud või krundi suurust muudetakse. Antud juhul olid aga erastatava maa piirid kindlaks määratud detailplaneeringuga ning maavanem ei ole vaidlustanud linnavalitsuse väiteid detailplaneeringuga määratud maatüki otstarbekuse osas.
Samuti ei suutnud maavanem esitada tõendeid maa munitsipaalomandisse kuuluvuse kohta.
Ülaltoodust tulenevalt jättis Tallinna halduskohus maavanema protesti rahuldamata.