Cay Sevón: rääkige palun inimestega

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutuse Turu 2011 juht Cay Sevón räägib asjast.
Sihtasutuse Turu 2011 juht Cay Sevón räägib asjast. Foto: Heili Sibrits

Sihtasutuse Turu 2011 juhile Cay Sevónile läks kultuuriaasta sündmustest kõige rohkem korda soome lavastaja Kristian Smedsi lavastus «12 Karamazovit» koostöös Viljandi kultuurikolledži näitlejatega.

«Publik haarati lavategevusse aktiivselt kaasa ja sai selle käigus enda kohta teada asju, mida tegelikult ei tahaks tunnistada. Meid haaras massipsühhoos, mille käigus loopisime «kividega» laval lamavat inimest. See oli tervitatav, kuid karm kogemus,» rääkis Sevón.

Enne kultuuriaasta algust oli Turus Sevóni sõnul kuulda palju kriitilisi hääli – inimesed kartsid, et kultuuriaastast tuleb elitaarne sündmus, mis mõeldud vaid neile, kes niikuinii kogu aeg kontsertidel, ooperis ja teatris käivad. 20-kraadises külmas peetud avapidu näitas, et inimesed huvituvad kultuurist.

Kultuuripealinn kinkis Turule uue kultuurikeskuse Lokomo. «Enamik sellest hoonest kuulub ühele ehitusfirmale, mis teostas oma vahenditega üldehitustööd ja siseviimistluse. Meie ehitasime vaheseinad, kohviku, näituseruumid, lavad ja vaatesaalid ning vastava tehnika. Pärast kultuuripealinna aasta lõppu jääb Lokomo kontserdi- ja kultuurikeskuseks, milles renditakse ruume stuudiotele, disaini-, meedia- ja arhitektuuribüroodele,» ütles Sevón.

Promo Tokyos

Kultuuripealinna reklaamiti peaasjalikult Soome televisioonis, raadios ja ajalehtedes kokku seitsme miljoni euro eest, lisaks barterprojektid. Välismaal tehti meediareklaami asemel koostööd Soome välisministeeriumiga. Saatkonnad Stockholmis, Berliinis, Londonis, Roomas, Budapestis, aga ka Shanghais ja Tokyos tutvustasid välispressile Turu kultuuriaastat. See äratas huvi, rahvusvaheline meedia kajastas kultuuripealinna 2008–2011. aastani 740 korral.

Turu hotellide andemetel kasvas turistide arv 2010. aastaga võrreldes seitse protsenti, mis ületab Soome keskmise neljaprotsendise tõusu. «Aga ilma kultuuriaastata olnuks turistide arv negatiivne,» kinnitab Sevón. «Varem tõi Turusse välismaalasi laevaehitus, aga kuna nüüd enam suuri luksristlejaid ei ehitata, kuivab külaliste arv kokku.»

Kõige problemaatilisemaks peab sihtasutuse juht läinud aastatele tagasi vaadates teavitustööd. «Esimestel aastatel ei olnud meil veel programm paigas ja siis leidsime, et pole millestki inimestele rääkida. Oleksime pidanud tutvustama kultuuripealinna eesmärke. Ootasime, kui kava saab katuse alla, et see siis suure pauguga teatavaks teha. Kui oleksime avalikkusega varem suhtlema hakanud, olnuks vähem kriitikat ja rohkem mõistmist,» tunnistas Sevón.

«Asjast aru saades muutsime käitumist ja hakkasime rääkima mitte niivõrd konkreetsetest sündmustest, vaid sellest, kuidas inimesed saavad kultuuripealinna elus osaleda.»

Tallinnas parem teave

Sevón tõi näiteks, et sihtasutus ostis Hollandist 200 000 oranži tulbi sibulat (oranž on Turu kultuuripealinna vapivärv – toim), mida müüdi aianduskauplustes. «Kultuurisibulaid» ostsid nii kodanikud kui firmad ning istutasid neid aedadesse ja rõdudele, sama tegi Turu linn.

Kevadel kattus linn oranži kultuuriõiemerega ja see meeldis inimestele. Sevón tunnistas, et selliseid inimeste haaramise aktsioone võinuks juba varem ette võtta. Tema meelest on see kultuuripealinnade üldine probleem – inimestele ei räägita, mis hakkab juhtuma.

«Tallinnas läks teavitus mu meelest paremini korda,» lausus Cay Sevón. «Tallinna sihtasutuse inimesed lõid kaasa «Laululahingus», osalesid «Teeme ära!» projektis ja see oli tark tegu. Meie nii ei osanud.»

Ta kiidab Tallinna selle eest, et märgatavalt väiksemate ressurssidega tehti ära uhkeid projekte. Aga kuna raha oli vähem, siis võeti Tallinnas kavva ka neid sündmusi, mis toimuvad igal aastal sõltumata kultuuripealinnaks olemisest.

«Turus vaatasime väga hoolega, kas ja milliseid regulaarselt toimuvaid üritusi saame ametlikku kultuuripealinna programmi võtta. Ja ühtegi sellist me oma sündmuseks ei kuulutanud.
Sellepärast oli meil programmis ka ainult 163 sündmust Tallinna ligi 250 vastu. Aga eks igaüks teeb, nagu õigeks peab.»

Turu 2011 kultuuripealinn rahas

•    2008–2012 kulutati kultuuripealinna korraldamiseks 50 miljonit ­eurot.

•    Sihtasutuse kaudu liikus 39 miljonit.

•    Sellest 34 miljonit jagunes pea võrdselt Turu linna ja Soome riigi vahel. Ülejäänud viis miljonit saadi Euroopa Liidust ja sponsoritelt.

•    Osalejad katsid omarahastuse korras 10 miljoni euro eest kulutusi.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles