Homme algaval rahvaloendusel loetakse üle ka kodutud, mis ei tohiks rahvaloenduse metoodikajuhi Ene-Margit Tiidu hinnangul Eesti oludes üleliia keeruline olla.
Rahvaloendus paneb ka kodutud kirja
30. detsember 2011, 20:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda loeti Eestis kodutuid 2000. aasta rahvaloendusel. «Loendusmeeskonnal tuli lahendada ka uusi probleeme, üks neist oli kodutute küsitlemise vajadus. Kuigi arvatavasti oli ka varasematel loendustel inimesi, kellel puudus tavamõistes eluruum, oli niisuguste inimeste arv 2000. aastaks kasvanud ja nende loendamist soovitati ka rahvusvaheliselt – niisuguseid inimesi leidus igas riigis,» kirjutas Tiit oma ülevaateraamatus «Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme rahvaloendust.»
«Kodutute probleem on meile uus, aga kogu Euroopas on kodutute ja nende loendamisega tegeldud aastakümneid. Selleks on olemas oma metoodika,» sõnas Tiit täna rahvaloenduse pressikonverentsil.
«Meie olukorda lihtsustab see, et talvel meil naljalt lausa tänaval ööbivaid kodutuid ei ole. Kodutute kohta on heategevusorganisatsioonidel oma nimekirjad, nad isegi tunnevad kodutuid. Neid me kasutame, nii et ma usun, et nende loendamisega tulevad meil vastava väljaõppega inimesed üsna hästi toime,» arvas ta.