Kui seni on avalik võim väikeste külapoodide ja postkontorite sulgemise valusa jutu peale põhiliselt jõuetult käsi laiutanud, siis nüüd on loota esimest katset midagi riiklikult ette võtta.
Külapoed saavad uue päästerõnga
31. detsember 2011, 00:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisler algatas teenuskeskuste toetuse, mis peab pilootprojektina esialgu kolmes Kagu-Eesti maakonnas toetama maapoodides lisateenuste pakkumist. Tema selgitusel on eesmärk aidata väikeste kohtade maapoodidel kujuneda kohalikeks tegevuskeskusteks ja seeläbi aidata ka neil endil püsima jääda.
Ega teistestki maadest palju eeskujusid võtta pole, tõdeb Kiisler, tuues üheks näiteks Inglismaalt toetusprogrammi külakõrtsidele ehk pubidele, mis täidavad seal suuresti külakeskuse rolli. Eestis on pubi mõiste natuke teine, märgib regionaalminister, sest Eestis kõlaks «kohalike kõrtside toetusprogramm» tõesti pisut kummaliselt.
«Kui inimeselt küsida, millest sõltub tema tulevase elukoha valik, siis ma ei ole küll kuulnud, et keegi oleks valinud oma elukoha selle järgi, kui kaugel vallavalitsus asub. Küll olen korduvalt kuulnud, kuidas inimesed ütlevad, et see on hea kant, siin on pood lähedal,» märgib Kiisler.
Ministri arvates keskendutakse aruteludes mingi piirkonna arengu üle liiga sageli vaid sellele, mida vallavalitsus elanikule pakub või ei paku, kõiki probleeme on ikka tahetud lahendada ainult avaliku sektori korraldamise kaudu. Nüüd on plaanis mõtteviisi muutus, mida Kiisler esialgu tituleerib siiski tagasihoidlikult suuremaks koostööks erasektoriga.
Maksimaalne aastane toetusraha ühele taotlejale on 20 000 eurot, mille eest saab näiteks üks külapood lisada oma senistele teenustele avaliku internetipunkti, frantsiispostkontori, juuksuri või kingsepa, mida lähipiirkonnas mujal pole.
Summa ei tundu teab kui suur, aga regionaalminister Kiisleri sõnul peab riik jälgima, et selle määramine ei läheks vastuollu Euroopa Liidu reeglitega lubatud riigiabi kohta. Eesmärk peab olema eelkõige turutõrke kõrvaldamine.
«Siin tulevad konkurentsireeglid vastu: pikaajaliselt ei saa üles ehitada struktuuri, kus poode peetaksegi üleval lisatoetusega,» selgitab minister. Eelkõige on lootus, et saadakse uus teenus käima, nähakse, et see on võimalik, ja edaspidi saab pakkuja juba ise hakkama.
Esialgu on programmi mahuks plaanitud 300 000 eurot, millest peaks jätkuma paarikümne tulevase teenuskeskuse toetamiseks. «Ega programmile vastavaid kohti kolmes pilootprojekti maakonnas liiga palju ole ja mingi konkurss peab ka jääma,» ütleb minister.
Uus teenuskeskuste toetus
Pilootprojekt 2012. aastal Võru-, Valga- ja Põlvamaal
• Toetust saavad taotleda äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja eraalgatuslikud vabaühendused praeguste ettevõtjate teenustevaliku laiendamiseks, aga ka päris uute teenuskeskuste rajamiseks. Toetussumma kuni 20 000 eurot.
• Teenuskeskustes peab lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele olema ka võimalus kasutada avalikku internetipunkti või WiFi leviala. Peale selle võib teenuskeskus osutada või vahendada kõiki muid kohalikele elanikele suunatud teenuseid, mille järele nähakse piirkonnas vajadust. Teenuskeskuses osutatavate teenuste eest peab olema võimalik tasuda pangakaardiga.
• Taotlusvooru kuulutab lähinädalatel välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Allikas: siseministeerium