«Keskpäevatund»: hinnatõusu pole suudetud usutavalt põhjendada

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnatõusu kergitavad toidukaubad.
Hinnatõusu kergitavad toidukaubad. Foto: Mihkel Maripuu

Raadio Kuku saates «Keskpäevatund» osalejad leidsid, et Eestit lõppeva aasta jooksul kurnanud hinnatõuse pole keegi usutavalt põhjendada suutnud.


«Hinnatõusu puhul väga üheseid, selgeid ja argumenteeritud põhjendusi ma kuulnud ei ole. Kõigepealt põhjendatakse mingi müstilise maailmaturuga, mida tavaline inimene ei hooma.
Mismoodi see mind peaks lohutama, kui ma lähen Saksamaal toidukauplusse ja seal on paljud hinnad odavamad kui Eestis,» küsis Ruussaar.

«Teine argument on see, et Eesti turg on liiga väike. Et Eesti on nii väike riik, et siin ongi kallis elada. Jälle ei veena mind see jutt. Ja kolmandaks astuvad mängu mingisugused spekulandid. Aeg-ajalt kaob mingis piirkonnas ära tatar ja selle hind seal tõuseb. Aeg-ajalt kaob ära suhkur, ja siis tõuseb selle hind. Ja nüüd kadus Põhjamaades või ja selle hind tõusis. Tänapäeva maailmas, kus igaüks võib endale soetada nutitelefoni ja teha sellega kõike, välja arvatud helistada, ei saa tatar ega või lihtsalt ära kaduda,» ütles Ruussaar.

«Üks asjatundja rääkis kusagil, et ongi võimatu välja arvutada, mis tõi euro tulekuga Eestisse kaasa ka hinnatõusu. Osalt kindlasti see, et kaupmehed tõstsid juba varem targalt hindu. Võibolla vähesel määral tõusid hinnad ümardamise tõttu. Kolmas olid sisendite hinnad: kütus, teravili jm kallinesid,» selgitas Hõbemägi, miks polevat võimalik välja arvutada hinnatõusu põhjustajat.

Samuti saates osalenud Ignar Fjuk aga leidis, et praegu võibolla polegi õige aeg ja koht seda teha. «Sest uuest aastast kasvavad tuntavalt praktiliselt kõige kommunaalmaksetega seotu hinnad. Sel puhul me ei peaks rääkima euro mõjust, vaid lihtsalt meie valitsuse saamatusest. Ma ei mõtle tänast valitsust, vaid seda, et pikaajaliselt pole suudetud ohjeldada monopole, pole korralikku konkurentsiseadust, ei ole korralikku järelevalvet ja konkurentsiamet laseb väga kergekäeliselt monopolidel sageli õigusliku aluseta hinda tõsta,» arvas Fjuk.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles