Aastaga Eestis ligi poole võrra kasvanud Euroopas keelatud antiradarite kasutamise avastamine on suuremalt jaolt seotud Läti, Leedu ja Venemaa kodanikest autojuhtidega.
Naaberrahvad tõstavad antiradarite kasutamise statistikat
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
2. jaanuar 2012, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle eripärasuse kinnituseks on statistika, mis näitab, et umbes kaks kolmandikku politseile vahele jäänud antiradarite kasutajatest jääb politseile vahele kas Tallinna-Narva või Tallinna-Ikla maanteel.
Sel põhjusel on statistikas maakondade tipus Ida-Virumaa ja Pärnumaa, kus politsei sai eelmisel aastal kätte vastavalt 104 ja 97 radariavastajat. Eriti heas valguses paistavad siin silma ühegi taolise juhtumita Jõgevamaa ja ühe juhtumiga Tartumaa.
Eelmisel aastal fikseeris politsei Eestis kokku 361 antiradari kasutamise juhtu. Võrdluseks – 2007. aastal oli see number näitaks 44.
Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissari Raul Sihveri sõnul on antiradari avastamise seadmeid politsei kasutuses üle Eesti umbes 30. «Need seadmed on võimelised avastama praktiliselt kõiki turul pakutavaid antiradareid. Vaid osade väga kallite ja haruldaste süsteemide puhul võib avastamine raskemaks osutuda.»
Läti ja Leedu päritolu autodest leitud antiradarite puhul on üheselt selge, et need soetanud inimesed tegelevad seadusrikkumisega, sest taolised seadmed on seadusega keelatud kogu Euroopas.
Venemaa autodega on veidi keerulisem lugu, sest sealses seadusandluses antiradareid puudutavat selgesõnalist keeldu ei ole. See aga ei vabasta nende kasutajaid Euroopa teedel karistusest.
Eestis on trahv antiradari kasutamise eest kuni 400 eurot. «Kusjuures alati kaasneb selle karistusega ka seadme konfiskeerimine,» ütles vanemkomissar Sihver. Tema sõnul on oluline teada, et autos on keelatud hoida ka sisselülitamata antiradarit.
«Üldiselt annavad inimesed antiradarid ise politseile ära, kui neile öeldakse, et nende autost on vastav signaal saadud. Samas, vajadusel on politsei valmis ka taotlema kohtult auto läbiotsimise luba. Tänapäevastel autodel piisab tihti aga vaid autoesinduses andurite külgeühendamisest, mis näitavad kohe ära kui auto vooluvõrgus on seade, mis seal ei peaks olema.»
Sihveri sõnul ei tohiks ühiskond antiradarite kasutamist sallida. Selle kasutaja on liikluses kõigi teiste suhtes kõrgendatud risk. «Antiradari soetamisega loodetakse ilmselgelt vähendada tõenäosust saada tabatud kiiruse piirmäärade eiramiselt. Korralik ja teisest liiklejatest hooliv autojuht sellist seadet ei vaja, selle seadme kasutaja seevastu on nii endale kui teistele kõrgendatud ohu allikaks.»
Antiradarite avastamised
2010 – 258
2011 – 361 (+ 40%)
Ida-Virumaa
2010 – 77
2011 – 104 (+ 35%)
Pärnumaa
2010 – 40
2011 – 97 (+ 143%)
Raplamaa
2010 – 13
2011 – 26 (+ 100%)