Praeguste hinnangute põhjal võib kahju olla veidi üle miljoni euro, rääkis Eesti Energia jaeäri kommunikatsioonijuht Katriin Loorents möödunud nädala tormide mõjust energiafirmale. Suurtest summadest hoolimata oli täna päevalgi korraliku vooluühenduseta 975 klienti, kuid õhtune torm on sellele taas lisa toonud.
«Kõige rohkem teeb hetkel muret, et nendest 975st on paar-kolmsada majapidamist olnud elektrita alates 26. detsembrist,» ütles Loorents. Palju olevat ka majapidamisi, kel on vool ära näiteks 28. detsembrist.
Hetkeseisuga on Eestis elektrita majapidamisi aga üle 5500. Näiteks Raplamaal on elektrita rohkem kui 4000 majapidamist, ehkki kõik elektrikatkestused ei pärine nädalatagusest tormiperioodist, vaid tuul ja lumesadu on elektri viinud taas tänagi, vahendab ERR Uudised.
Juhtimiskeskuse hinnangul saavad enamik nendest majapidamistest voolu tagasi homme õhtuks. Vaid mõnedel üksikuid majapidamisi varustavatel elektriliinidel lõppevad ehitustööd kolmapäeva hommikul.
«Oleme selleks brigaade maakondade vahel ümber jaganud ja oluliselt suurendanud brigaadide arvu Harjumaal (17), Lääne-Virumaal (14) ja Raplamaal (18),» seletas Loorents. «Mõistame, et sedavõrd pikad voolukatkestused tekitavad palju pahameelt. Meie brigaadid annavad endast parima, kuid möödunud nädala mitu järjestikust tormi tõid kaasa tavatult ulatuslikke purustusi nii meil kui ka Põhjanaabrite juures, kus samuti viimased kliendid veel elektrit ootavad.»
Nii on energiafirma väljaminekud olnud tormi tõttu korralikud. «Praeguste hinnangute põhjal võiks kahju jääda veidi üle miljoni euro, aga täpse ja lõpliku ülevaate saame siis, kui kõik ehitustööd on lõppenud ja ülevaade kahjustuste ulatusest teada,» rääkis Loorents.
Ta lisas, et tormide olukorras taastatakse vool esmalt elutähtsatel, seejärel ühiskondlikult ja majanduslikult olulistel objektidel ning pärast seda keskpingeliinidel, mis annavad voolu suurematele asulatele.
Seejärel alustatakse tööd madalpingeliinidel. Madalpingeliinid varustavad elektriga üksikuid majapidamisi ja enamik nendest kulgeb mööda pikki metsasihte.
«Väga ulatuslike rikete puhul tähendab see aga paratamatult, et paljudes maapiirkondades võtab voolu taastamine aega,» ütles Loorents. «Kui tavapäraselt õnnestub meil brigaade ühest maakonnast teise tuua varem, siis seekordse jäid mitmest järjestikusest tormist puutumata vaid saared. See tähendab, et ehitus- ja remonttööd oli palju kõikides maakondades ja alles nädala lõpus saime hakata brigaade kriitilisimas olukorras maakondadesse suunama.»
Rikete likvideerimist raskendas Loorentsi sõnul ka pidev tugev tuul, mis muutis uute elektripostide püstitamise ja õhuliini vedamise või parandamise aeganõudvamaks.
«Koostööpartnereid kaasasime maksimaalses mahus. Eelmise nädala alguses tegutses meil üle Eesti pea 170 brigaadi, kes koosnesid kahest mehest, liikusid kiiresti, tegid ümberlülitamisi ja otsisid rikkekohti,» kinnitas Loorents. «Nüüd, kui teha on jäänud vaid ehitustööd, oleme brigaadide koosseisu suurendanud ja ühes brigaadis on kuni neli meest.»
Aastavahetusel taastas voolu 50 Jaotusvõrgu ja raampartnerite brigaadi.
«Rikete parandamine on füüsiliselt väga koormav töö ja on loogiline, et ka brigaadid vajavad puhkust,» rääkis Loorents. «Kui veidi ajaloos tagasi vaadata, siis paari viimase aasta jooksul on rikete likvideerimine muutunud palju efektiivsemaks.»
Näiteks said 2005. aasta jaanuarikuu tormi ajal viimased majapidamised voolu tagasi 20 päeva möödudes pärast tormi algust, seekordse tormi puhul taastavad meie ja partnerite brigaadid voolu enamikele majapidamistele 8 päeva jooksul ja viimased kliendid saavad voolu tagasi 9. päeval.
«Tõsi, mõistame, et klientide ootustele see siiski ei vasta, kuid arvestada tuleb sellega, et oleme jõudnud piirkondadesse, kus ehitada tuleb palju, aga üks liin võib toita vaid kolme või nelja majapidamist,» kinnitas Loorents.
Ta lisas, et ehkki Eesti Energia suuba klienditeeninduses suurendada rikketelefoni teenindajate arvu suunates sinna klienditelefoni teenindajad ja e-kirjadele vastajad, on 40 200 kliendikõnet ja 7100 SMSi (26. detsembri arvud) siiski sedavõrd suur maht, et neil ei ole võimalik järjekordi vältida.
«Samuti ei ole otstarbekas mehitada oma organisatsiooni vastavalt tormiolukordadele - see oleks majanduslikult ebamõistlik,» ütles Loorents. «Seetõttu oleme püüdnud töötada välja teisi lahendusi inimestele tormiolukorras info jagamiseks.»
Üheks selliseks on automaatteavitussüsteem, kus klient kuuleb tema piirkonnas olevaid rikkeid ja tal ei ole tingimata vaja oodata ühendust klienditeenindajaga.
«Kui kõik rikkekohad on parandatud, teeme kokkuvõtteid ja järeldusi. Läbi saavad vaadatud kõik pudelikaelad ja vajalikes kohtades teeme ka korrektuure,» kinnitas Loorents. «Lisaks oleme juba otsustanud alanud aastal tõsta klienditeenindajate arvu tänaselt 90-lt ligi 200ni ning plaanis on suurendada ka büroodes töötavate teenindajate arvu. Usun, et tänu sellele suudame edaspidi sarnaste olukordade puhul kiiremini kliendikõnedele vastata ja järjekorrad on samuti sellevõrra lühemad.»