Postimees.ee küsis kommentaariumis rahvaloenduse teemal üles kerkinud küsimustele vastuseid statistikaametist. Lisaks leiab sagedamini esinevatele küsimustele vastused rahvaloenduse kodulehelt.
Rahvaloendusest: lugeja küsib, statistikaamet vastab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks küsitakse, kas oskate mingit murrakut? Kuidas rahvaloenduse korraldajad murrakut defineerivad?
Eesti keele murrete (kohaliku keelekuju) oskuse kohta küsitakse loendusel esimest korda. See teave pakub huvi eelkõige paikkondlike pärimuskultuuride, näiteks setude esindajatele. Eesmärk on selgitada välja, kuivõrd aktiivsed ja elavad on veel eesti keele kohalikud erikujud ja kui palju on nende oskajaid/kõnelejaid. Ülevaade eri pärimuskultuuride kandjate hulgast ja paiknemisest annab võimaluse nende kultuuridega seotud programme arendada ja toetada. Murdekeeleoskuse kohta on küsimustikus olemas ka vastusevariandid.
Kas Nõukogude armees (või ka Eesti armees) rohkem kui 12 kuud veedetud aja peab ka märkima mujal elamise alla või välismaal elamise alla?
Eesti kaitseväes teenivad mehed on endiselt püsielanikud ja seda mujal elamise alla märkima ei pea. Ajateenijate püsielukoht on üldjuhul see koht, kus nad elasid enne ajateenistust. Kui aga ajateenija ei lähe endisesse elukohta tagasi (nt elas üürikorteris), siis märgitakse tema püsielukohaks teenistuskoht (kasarmu).
Kaadrikaitseväelaste püsielukoht on nende era-aadress, mitte teenistuskoht. Kui kaadrikaitseväelasel era-aadressi ei ole, märgitakse tema püsielukohaks teenistuskoht.
Loenduse ajal välisriigis viibivad Eesti Vabariigi sõjaväe- ja mereväetöötajate ning diplomaatilise personali ja nendega koos elavate perekonnaliikmete elukohaks loetakse nende elukoht Eestis. Erandjuhul, kui neil ei ole loendusmomendil Eestis elamispinda (nt on see maha müüdud), märgitakse elukoht Eestis asula (linna, alevi, aleviku või küla) täpsusega.
Nõukogude armees teenimist ei loeta kindlasti välisriigis viibimiseks. Pidevaks elamiseks väljaspool Eesti vabariiki ei loeta Välisriigis ajateenistuses viibimist ja sõjast osavõttu.
Kui mingi vastus on valesti läinud, aga avastan selle pärast loendusankeedi lõplikku täitmist, kas vigast vastust saab veel kuidagi muuta?
Vastuseid saab muuta nii kaua, kuni ankeet ei ole märgitud lõpetatuks. Lõpetatud ankeeti enam ise muuta ei saa. Sellise probleemi korral tuleb ühendust võtta klienditoega aadressil klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Erandina saate kindlasti avada ja muuta lõpetatud isikuankeeti, kui selle täitis teie kohta teine leibkonnaliige. Sellisel juhul on küsimustele juba vastatud ning te ise saate vastuseid parandada. Salvestatud aadressi enam parandada ei saa. Seepärast tuleb aadress alati kohe üle kontrollida.
Kuidas lahendada lugejal tekkinud järgmine olukord: täitsin leibkonna ankeeti ja kui olin sisestanud sellel aadressil elavate isikute andmed, olid vastusevariandid: kas abikaasa või elukaaslane? Aga ma pole selle naisega enam abielus. Siis proovisin märkida, et on kaks eraldi leibkonda samal aadressil ja siis ka ei saanud edasi. Kuna tahtsin ankeedi lõpetada, valisin elukaaslane.
Kui inimesed elavad ühes eluruumis ja neil on ühine majapidamine (eelarve), siis peaks valima «Muu sugulane» või «Mittesugulane» vastusevariandi.
Kas andmeid inimeste kohta säilitatakse persooniti ehk kas vastustest tekib riigiasutustele (näiteks maksu- ja tolliametile, politseile, kaitsepolitseile jne) andmebaas, kust hiljem näpuga järge aetakse? Või kujuneb vastustest siiski vaid statistika?
Andmeid inimeste kohta ei anta edasi mitte ühelegi ametiasutusele ega ka eraisikule – seda keelab riikliku statistika seadus. Vastuseid kasutatakse ainult statistika tegemiseks. See tähendab, et kui on fikseeritud, et inimene on loendusel osalenud, siis lahutatakse tema vastused isikuandmetest ja neid kasutatakse vaid statistika tegemiseks.
Milline Eesti seadus kohustab avaldama oma delikaatseid isikuandmeid või selles kampaanias osalema? Kas mitteosalejale on karistus ette nähtud?
Eestis tuleneb see riikliku statistika seaduse § 23 lõikest 1, mis sätestab andmeesitaja kohustuse vastata kõigile loenduse küsimustele ning anda tõeseid ja täielikke vastuseid. Vaid usulisi veendumusi puudutavatele küsimustele vastamine on vabatahtlik. Loendusest keeldujatele selgitatakse väga põhjalikult, miks igaüks ja tema vastused on kogu ühiskonna ja ka tema enda jaoks väga olulised. Kui nad endiselt vastamisest keelduvad, siis sätestab riikliku statistika seadus ettekirjutuse tegemise ning kui ettekirjutust ei täideta, siis on võimalus määrata kuni 2000 euro suurune sunniraha. Statistikaamet loodab siiski, et inimesed mõistavad rahvaloenduse vajalikkust ja vastavad küsimustikule. See on ju vajalik eelkõige meile endale.
Kui inimene on vaid Nordea panga klient ja tal pole ID-kaarti, kas tal siis puudub e-loenduse võimalus?
Loendusele sisselogimiseks on võimalik kasutada veel Mobiil-IDd, loendada saavad ära ka teised leibkonna liikmed, samuti on võimalus oodata rahvaloendaja külastust. Algselt oli plaan ka Nordea panga kaudu sisenemine juurde panna, aga nende pangalingi tehnoloogia eripära tõttu ei õnnestunud seda korraldada.
Kui inimesel on olemas ID-kaart, aga puudub ID-kaardi lugeja, on statistikaamet e-loenduseks varustanud ID-kaardiga ka rahvaraamatukogud, kes selleks soovi avaldasid. Pikemalt saab selle kohta teada rahvaloenduse kodulehelt.
Statistikaameti selgitused seoses levinumate probleemidega e-rahvaloenduse keskkonnas:
Leibkonnaankeedi täitmine
Esimene inimene peab leibkonna-ankeedi kõigepealt kinnitama. Alles seejärel võivad teised leibkonnaliikmed oma isikuankeete täitma hakata.
Pankade kaudu sisselogimine
Pankade kaudu sisselogimine võib ajutiselt olla häiritud ülekoormuse tõttu. Kui panga kaudu sisselogimine mingil hetkel ei tööta, siis on ülekoormuse tõttu häiritud panga ja e-keskkonna vaheline liiklus. Probleemiga tegeletakse.
Turvalise ühenduse viga
ID-kaardiga ning Mobiil-ID’ga otse e-vastajasse sisselogimine on kõige parem meetod e-loendusel osalemiseks, kuna vajab tööks kõige vähem osapooli. Vigade tekkimisel soovitame kustutada veebilehitseja ajalugu ja sulgeda kõik veebilehitseja aknad enne e-loendusel osalemist.
Ootamatud veateated
Valdav osa ootamatuid veateateid pärinevad veebilehitseja «tagasi» nupu kasutamisest või sama veebilehitsejaga järjest mitme inimese poolt e-loendusel osalemisest. Brauseri «tagasi» nupu kasutamine võib viia «ootamatu viga» teadeteni, kuna võimaldab muuta ankeedi andmeid nii, et nad andmebaasi ei jäädvustu. Andmete korrektsuse tagamiseks kuvatakse sel juhul «ootamatu viga» teade ning jätkamiseks peaks e-loendusest väljuma, brauseri ajalugu puhastama ning brauseri aknad taaskäivitama.
Leibkonnaliikmete suhete märkimine
Keerulisemate leibkonnasuhete puhul võib esineda ankeedis loogikaviga, mille tulemusena kuvatakse inimestevahelised suhted vigaselt. Loogikaviga on plaanitud parandada hiljemalt 3. jaanuaril, vigaste suhete ilmnemisel vabandame ning palume uuesti e-loenduse ankeeti täita alates 4. jaanuarist.
Teise inimese ankeedi täitmine
E-loendusel on autenditud esimene inimene, kes loendusele sisse logis. E-loendusest väljumisel peab kindlasti kasutama «välju» linki ning soovitatav on enne järgmise inimese poolt kasutamist kustutada veebilehitseja ajalugu ja sulgeda kõik veebilehitseja aknad. Mitme kasutaja poolt korraga samast veebilehitsejast e-loendusel osaleda ei saa. Korrektne käitumine on kirjeldatud kasutusjuhendis siin: http://www.stat.ee/58580
E-loenduse keskkonna töökiirus
Esimestel jaanuari tööpäevadel eeldame tavalisest suuremat huvi e-loendamise vastu. Võimaluse korral tuleks ankeedi täitmine ajastada jaanuari keskpaika, kui infosüsteemi töökoormus on madalam. Kui ankeedi täitmine muutub ebamugavalt aeglaseks, soovitame täitmise katkestada ning jätkata seda hiljem – kõik «salvesta ja jätka» nupuga jäädvustatud andmed jäävad alles ning neid hiljem muutma ei pea.
Probleemid aadressi märkimisega
Eluruume sisaldavate hoonete aadressid on seisuga mai 2010, sest nii suure valimi koostamine on mahukas töö. Seetõttu ei ole uuemaid aadresse aadressotsingus. Kui inimene teab, et tema eluhoone aadress on muutunud, siis kasutage eelmist aadressi ja uus aadress kirjutage märkustesse.
Kaardipildi tegemisel kasutasime Maa-ameti andmeid seisuga jaanuar 2011. Kui kaardil ei ole näha hoonet, siis seda ei ole jõutud veel kaardistada. Talunimede ja hoone numbrite kuvamisel kasutatud andmed on seisuga mai 2010 ning sellest ajast võib olla toimunud palju muudatusi. Muudatused on võimalik kirja panna märkustesse.
Aadressi märkimisel tuleks kindlasti tähele panna, et tänava nimele ei tohiks lisada juurde infot tn/tänav, pst/puiestee vms, vaid märkida lihtsalt tänav ja maja number, nt «Endla 15». Kui otsing aadressi siiski ei leia, on võimalik maja märkida kaardile. Mõnel juhul võib tänava juures olla harjumuspärasest erinev märge, nt harjumuspärase «maantee» asemel «tänav». Sel juhul ei tohi aadressi ise muutma hakata. Kui maja on geograafiliselt kaardile märgitud õigesse kohta, siis seal ongi juba õige aadress. Kui maja pole ka kaardil, siis tuleks aadress kirjutada märkuste lahtrisse. Aadressandmete märkimisega saab tutvust teha ka siin ning lisame esimesel võimalusel kodulehele täpsema juhendi. (Video osas – see on seal praegu natuke kiires tempos, proovime sinna esimesel võimalusel aeglasema versiooni tekitada).
Töökoha aadress
Töökoha aadressi küsitakse asustusüksuse (küla, alevik, alev, vallasisene linn, linn, Tallinna puhul linnaosa) tasemel. Aadress tuleks sisestada kujul: Kesklinna linnaosa või Tartu linn või Kiili alev jne ja seejärel klõpsata leitud aadressil.
Paljudele küsimustele on vastused kodulehel olemas ja inimesed võiks enne ankeeti täitma asumist kodulehel oleva infoga tutvuda. See vähendaks oluliselt klienditoe telefoni järjekordi.
Rahvaloenduse kodulehel saab täpselt teada:
e-ankeedi täitmise juhend (navigeerimine, küsimustele vastamise järjekord, veateated, katkestamine ja jätkamine, kaart) (see on olemas ka e-vastaja rakenduses)
E-loenduse keskkonnas tasub tutvuda ka abitekstidega.