Täna kell 10.30 tähistati vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestati selles sõjas Eesti vabaduse eest langenuid.
Piltuudis: 92 aastat Vabadussõja relvarahust
3. jaanuar 2012, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
Relvarahu aastapäeva tähistati täna kell 10.30 Vabadussõja võidusamba juures alanud tseremooniaga, kus võtsid sõna kaitseminister Mart Laar ja Tallinna reaalkooli õpilane Henri Rästas, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.
Laar rõhutas tseremoonial peetud sõnavõtus, et ilma võiduta Vabadussõjas ei elaks me mitte ainult Eesti omas riigis, vaid ilmselt ei räägiks ka eesti keelt. «Eesti ei ole võitnud palju sõdasid, aga selle, kõige tähtsama, me siiski võitsime,» sõnas kaitseminister.
Tallinna reaalkooli abiturient Henri Rästas meenutas oma kõnes rindel hukkunud koolipoisse. «Nagu Vabadussõjas, ei ole meie riigi kaitsmine ka täna mitte üksikute väljavalitute, vaid kogu rahva ühine asi,» ütles Rästas.
Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti.
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse Vabadussõja käigus 1920. aasta 1. märtsini 6127 Eesti sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks.