Riias laamendasid tuntud korrarikkujad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahutused Riia südalinnas.
Rahutused Riia südalinnas. Foto: AFP / Scanpix

Läti politsei kinnitusel on eilsete rahutuste käigus kinni peetud huligaanid enamasti töötud noored, õpilased ja tudengid, kelle seas oli palju varasemast politseile korrarikkumiste pärast tuntud isikuid.

Vandaalitsemisega lõppenud meeleavalduse käigus kinni peetud isikud on valdavalt 20-24 aasta vanused mehed, kõik purjus ja suurem osa Läti kodanikud. 80 protsenti neist on ka varem rahu rikkumise pärast trahvi saanud, vahendas LETA julgeolekupolitsei juhi Janis Reiniksi andmeid. Üht noormeest oli karistatud koguni 17 intsidendi eest. Eilsete rahutuste asjus oli õhtuks algatatud 11 kriminaalasja.

Politsei kinnitusel oli vandaalitsejate seas eri rahvusest isikuid, õpilasi ja tudengeid, töötuid ja töölisi, kes on seotud erinevate organisatsioonidega, ka üks uusnats.

Politsei hinnangul olid mitmed miitingule tulnud isikud planeerinud ette vandaalitsemist. Näiteks leiti kinnipeetute juurest süttiva ainega pudeleid ning muid ohtlikke esemeid. Läti julgeolekupolitsei väitel on ka kaks rahutuste organiseerijat teada, vahendas ERR Uudised.

Kindlustusfirmad on praeguseks kokku arvestanud üle 10 000 lati ehk ligi veerand miljoni krooni ulatuses kahjusid. Täna päeval Riia vanalinnas liikunud Postimees.ee allikas tõdes, et mitme hoone aknad olid endiselt lõhutud.

Seimi juures oli endiselt rohkelt politseinikke ning ka militaarpolitseinikke. «Ühel pool teed on finantsministeerium ja riigikassa ning hoone igas aknas on auk. Teisel pool teed on aga riidepood, kus kõik aknad terved,» tõi allikas näite.

Läti raadiole hommikul intervjuu andnud Riia ringkonna politseijuhi Andris Dzenise sõnul oli märul «mingil määral» ette valmistatud ning sellega läks mass spontaanselt kaasa. Ta tunnistas, et esialgu üritatakse alles sündmuste käiku analüüsida ning politsei tegevusele antakse hinnang hiljem.

Seimi kaitsmine oli pealinna politseijuhi sõnul sõjaväepolitsei ülesanne ja riigipolitsei sekkus sellesse alles siis, kui olukord kontrolli alt väljus. Sellele eelnenud massimeeleavaldust jälgis vanalinnas esialgu vaid paarsada korravalvurit, hiljem suunati sinna aga kõik jõud.

Küsimuse peale, miks politsei ei arreteerinud kedagi varem, kui toimus veel rahumeelne massimiiting - näiteks siis, kui üks Vene lippu lehvitanud provokaator loopis rahva pihta mune, vastas Dzenis, et seal oli korra tagamine poliitaktsiooni organiseerijate vastutusel, aga nemad politsei poole abipalvega ei pöördunud.


 

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles