Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

Intervjuu on läbi!
:

Online-intervjuu: vastas rahvaloenduse meeskond

Täna vastasid Postimees.ee lugejate küsimustele rahvaloenduse teemal loenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit (loenduse metoodika küsimused), andmetöötlussüsteemide osakonna juhataja Allan Randlepp (turvalisusküsimused) ja klienditoe juhtivkonsultant Katrin Karu (küsimused, mis puudutavad e-loendussüsteemi ja ankeedi täitmist).


Avaldatud: 05. jaanuar 2012 Kell 11:57
Miks esitada küsimusi, millele vastamine on vabatahtlik - millist informatsiooni sellistest vastustest saab? Näiteks küsimus religiooni kohta. Mida saadud vastustega peale hakata?
Ene-Margit Tiit: Usk on üldiselt tundlik teema ja seda ka rahvusvaheliselt ei küsita kohustusliku küsimusena. Eestis on seni enamik loendatavaid sellele küsimusele vastanud, üldjuhul kõik need, kelle jaoks usk on oluline. Kas sellel on mõtet - tänapäeval enamus sotsioloogilisi uuringuid on vabatahtlikud ja metoodika selleks, kuidas valimi põhjal saadud tulemusi laiendada, on olemas. See on aga tellijate ülesanne, kes religiooniga seotud küsimusi koos muude tunnustega analüüsivad.
Ma ei aru sellest, et kui mina täidan leibkonna loenduse, siis kas minuga ühte eluruumi jagav elukaaslane peab uuesti vastama küsimustele? Kas mina pean/võin vastata tema usu ja hariduse kohta ise?
Katrin Karu: Kui üks leibkonnaliige on kõik loendusankeedid (st leibkonna- ja eluruumiankeedi ning kõigi leibkonnaliikmete isikuankeedid) täitnud ja kinnitanud, siis teine leibkonnaliige enam midagi täitma ei pea. Soovi korral saab ta enda isikuankeedis Teie märgitud vastuseid parandada või täita enda kohta päris uue ankeedi. Et ankeetide topelttäitmist vältida, on soovitav omavahel kokku leppida, kes ankeedid täidab. Leibkonnaankeedi täidab esimesena e-loenduse keskkonda sisseloginud leibkonnaliige. Kui ta on leibkonna nimekirja kinnitanud, siis saab ta soovi korral täita ka kõigi leibkonnaliikmete isikuankeedid. Et teised leibkonnaliikmed ise oma isikuankeete täita saaksid, tuleks leibkonnaankeedi täitjal kindlasti märkida ankeeti nende isikukoodid. Küsimused usu ja hariduse kohta leiab isikuankeedist, mille võiks täita iga vähemalt 15-aastane leibkonnaliige ise. Kui teine leibkonnaliige neid vastuseid teab, siis võib omavahelisel kokkuleppel ka üks inimene kõik ankeedid ära täita.
Kas 31.12.11 seisuga alla 3-aastase (2,8-aastase) lapse puhul piisab, kui ta andmed kirja panna ainult leibkonna ankeedis või tuleb ka tema kohta täita isikuandmete ankeet?
Katrin Karu: Jah, ka alla 3-aastase lapse kohta tuleb täita eraldi isikuankeet, kuid tegemist on lühiankeediga, kus küsimusi on väga vähe. Enamik küsimusi isikuankeedis on üldjuhul vähemalt 3-aastase isiku kohta, mis tähendab, et nendest küsimustest suunatakse alla 3-aastase lapse isikuankeedis vastaja lihtsalt edasi.
Kuidas mõjutavad e-rahvaloenduses esile kerkinud IT-probleemid küsitluse tulemuse usaldusväärsust?
Ene-Margit Tiit: Tulemuste kvaliteeti mõjutavaid IT probleeme pole seni tuvastatud.
Miks üritatakse vabandada kõiki süsteemi probleeme ülekoormusega, kui suurem osa neist paistab olevat põhjustatud loogikavigadest? Kas keegi kavatseb võtta vastutuse süsteemi puudujääkide pärast, mis on raisanud suure hulga paljude inimeste aega ja täiesti ilmselt vähendanud uuringu tulemuste usaldusväärsust?
Allan Randlepp: Ülekoormusega on seotud peamiselt need teise inimese nime ja isikukoodi sisaldanud veateate nägemise üksikjuhtumid ja esmaspäevased pankadest sisenemisega seotud probleemid. Ülekoormuse tõttu oli esmaspäeval e-vastaja rakendus aeglane ja ei jõudnud piisavalt kiiresti pankade infosüsteemidega suhelda. Ene-Margit Tiit: Loendusmeeskond väga tänab inimesi nende kannatlikkuse eest, seda eriti ajal, kui süsteem kannatas ülekoormuse all. Uuringu tulemuste usaldusväärsuses küsimust pole tekkinud.
EPL Kelli Seiton 04. jaanuar 2012 Rahvaloendusest:
lõik artiklist:

/Automaatkontroll

Juba loendatud inimeste andmed jõuavad Tiidu sõnul serverisse turvakanalit pidi ja muudetakse pärast automaatset identifitseerimist anonüümseks – ankeedist lahutatakse inimese nimi, isikukood ja aadress. Inimsilm täidetud ankeete ei näe ja ka automaatne identifitseerimine on vajalik vaid selleks, et
teha kindlaks, et iga inimese kohta oleks vaid üks ankeet.
„Nii pea kui ankeet on kinnitatud ja jõuab andmebaasi, toimub kõik
automaatselt, võib-olla isegi momentaanselt,” ütles Tiit. Pärast andmete kinnitamist ei saa tema kinnitusel enam keegi neid isikuga kokku viia./

Kas enne inimese nime, isikukoodi ja aadressi lahutamist ankeedist võrreldakse andmeid mõne Eestis oleva registriga?
Kas kinnitamine toimub ainult ankeeditäitja poolt või kellegi veel teise poolt?
Kes kontrollib enne kinnitamist?
Kuidas kontrollitakse võrdlevalt enne anonüümseks muutmist/muutumist ankeeti peale ankeeditäitmise lõpetamist ja täitjapoolset kinnitamist?
Ene-Margit Tiit: Jah, andmeid võrreldakse algselt rahvastikuregistriga, aga see võrdlus on automaatne. Kinnitamine toimub kasutaja poolt ning ankeedi olek märgitakse seejärel automaatselt. Enne kinnitamist kontrollib ikka inimene ise ja automaatika. Enne vastuse salvestamist peaks kasutaja kindlasti küsimuse ülelugema ja kontrollima vastuse. Mingit võrdlevat kontrollimist lisaks automaatsetele loogilistele kontrollidele ei ole. Kui inimene on ankeedi kinnitanud, siis vastuseid rohkem millegagi ei võrrelda.
Miks öeldi, et amet on loenduseks valmis, ent rahva ette lasti vigane küsitlusprogramm?
Allan Randlepp: Tänaseks päevaks on ennast e-loendanud juba üle 150 000 inimese, mis on märk sellest, et süsteem toimib. Loendust halvavaid tõrkeid pole esinenud. Nii paljude kasutajate korral on mõningate tõrgete esinemine isegi vältimatu. Tõrgete leidmiseks monitoorime süsteemi pidevalt ning meie klienditugi püüab võimalikult kiiresti lahendada inimestel tekkinud küsimusi.
Miks küsitakse küsimusi, mis otseselt ei puuduta rahvaarvu ega eluruume, näiteks küsimused usu, haiguste ja tööandja kohta?
Ene-Margit Tiit: Rahvaloenduse programm näeb rahvusvaheliselt ja traditsiooniliselt ette mitte üksnes rahvastiku arvukuse, vaid ka selle mitmekülgse iseloomustuse väljaselgitamist.
Kuidas te kindlustate et need elektroonilised andmed ei kao, st. me ei või ju interneti peale igavesti kindlad olla. Kuidas te dubleerite või salvestate selle kõik?
Rain Haviko: Loendusel kasutatakse vastaja arvuti ja serveri vahel turvalist https ühendust. E-vastamise käigus esitatud andmeid ei hoita internetis, vaid need salvestatakse Statistikaameti kontrolli all olevasse andmebaasiserverisse, mida varundatakse perioodiliselt kasutades selleks paralleelselt mitut erinevat tehnoloogiat.
Miks kasutatakse rahvaloenduse puhul tarkvara, mis on loodud sisuliselt kõige jaoks (viidi läbi ka näiteks põllumajandusloendus)? Miks ei loodud rahvaloenduse jaoks eraldi tarkvara?
Allan Randlepp: Uuringute läbiviimine ongi üks Statistikaameti oluline tegevus. Seetõttu pole otstarbekas ja majanduslikult mõistlik iga uuringu jaoks eraldi tarkvara luua. Tegemist on universaalse tarkvaraga ja seda sai kasutada ka põllumajandusloendusel. Pärast rahvaloendust jääb tarkvara kasutusele ka järgmiste uuringute läbiviimiseks.
Mis tarkvaraga on kaitstud rahvaloendaja sülearvutis salvestatud andmed? Infolehes oli kirjutatud, et see on turvaline, aga ühtegi nimetust ei olnud. Ei saa olla kindel, et rahvaloendaja arvutit ei varastata ning tuhandete inimeste andmed ei lähe kuskile võrku. IT-mehena tahaks täpset vastust, mitte üldist "see on väga turvaline tarkvara". Äkki vajab REL2011 security auditit?
Katrin Karu:Loendajate tööks kasutatavate sülearvutite kõvakettad on krüpteeritud, ning sellega seotult seal paiknevad andmed kaitstud. REL2011 turvalahendusele on tehtud turvaaudit 2010. aasta lõpus.
Täitsin enda osa leibkonnast ära ja teised leibkonna liikmed täidavad ise. Kuid kui tahtsin lõpetada, siis näitas küsitlus, et minu ankeet on poolik, kuigi olin kõik teemad eraldi lõpetatuks märkinud. Selleks, et ankeedist lahkuda, pidin ennast lihtsalt välja logima. Kas mu ankeet on nüüd siis lõpetatud või tuleb rahavaloendaja siiski veel koju?
Katrin Karu: Iga eluruumis elava leibkonna kohta täidetakse üks ankeedikomplekt (leibkonnaankeet + eluruumiankeet + kõigi leibkonnaliikmete isikuankeedid). On leibkonnaliikmete endi otsustada kas üks inimene täidab ära kõigi teiste isikuankeedid või teeb seda iga liige hiljem talle sobival ajal jaanuarikuu jooksul. Sealjuures on oluline, et viimane leibkonnaliige kes isikuankeeti täidab, lõpetaks enda leibkonna loenduse, vajutades lehel "Koond" nupul "Kinnita" (eelduseks, et kõik ankeedid on staatuses "Lõpetatud").
Mina ja kaasa, kes elame samal pinnal täitsime küsimustiku eraldi. Kumbki kaaslase kohta küsimustikku täita ei oska, samas pooleli jätta ka ei taha. Mis edasi saab? Kas peame küsitluse lõpetamiseks kumbki teineteise kasutaja alt oma andmed lõpuni sisestama (ehk siis topelt)? Kas poleks mõistlik vastusevalik, et leibkonnakaaslane täidab enda andmed oma konto alt?
Katrin Karu: Vastus on leitav eelmise küsimuse juurest.
Kas te ei karda, et interneti teel küsimusi vastates tuleb veaprotsent liiga kõrge?
Ene-Margit Tiit: Me ei näe põhjust, miks peaks veaprotsent kõrgem tulema. Teiste riikide kogemus on näidanud, et interneti teel vastatakse täpsemalt. Kogu rahvaloendus on ju üles ehitatud aususele ning interneti teel vastates võib kindel olla, et keegi teine teie vastuseid teada ei saa.
Kas e-loenduse esimestel päevadel probleemse tarkvara tõttu sunnitult antud valed vastused ei kalluta teie arvates uuringu tulemusi? Pean silmas just nimelt inimesi, kes oleksid meelsasti andnud õigeid vastuseid, kuid ei saanud seda teha - aga on loetud vastanuteks.
Ene-Margit Tiit: Pooleli jäänud ankeetide puhul, olgu siin põhjuseks tarkvara või loendatav ise, külastab leibkonda hiljem loendaja. Meile teadaolevalt kasutajad, kellel oli probleeme leibkonnasuhete märkimisega, ankeete ei lõpetanud.
Arusaadav on, et küsitakse leibkonna suurust ja mingit sorti analüüsi jaoks on ehk tõesti oluline teada ka suhtestaatust kooselavate inimeste vahel. Ent milleks on vajalik teada nt partneri nime, isikukoodi, tööalaseid andmeid jt väga isiklikke asju? Kellele ja milleks sellised andmed vajalikud on?
Ene-Margit Tiit: Leibkondade struktuuri selgitamine on üks olulisi rahva ja eluruumide loenduse eesmärke, selle kohta ei saa andmeid muudest allikatest. See võimaldab selgitada probleemsete leibkondade (üksikud, üksikvanemad) jaotust piirkonniti. Partneri nimi ja muud andmed on vajalikud, sest ka tema kuulub loendamisele. Tööalased andmed (mida uuritakse kõigis riikides) on vajalikud Eesti rahvastiku tööalase potentsiaali (ametioskuste, hariduse, tegevusvaldkonna) regionaalse paiknemise selgitamiseks, samuti töörände ulatuse kindlaks tegemiseks. See on vajalik otstarbekaks majanduse kavandamiseks.
Kas samasse leibkonda kuuluvad inimesed peavad loendama samal ajal, või saab ka nii, et üks täidab jaanuaris, teine veebruari?
Katrin Karu: Ankeedi täitmisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et esimene leibkonnaliige, kes e-loenduse keskkonda siseneb, peab kõigepealt kinnitama leibkonnaliikmete nimekirja. Alles seejärel võivad teised leibkonnaliikmed oma isikuankeete täitma hakata. Palume ühe leibkonna liikmetel samaaegselt leibkonna ja eluruumi ankeete mitte täita, vältimaks ootamatuid veateateid. Tuletame meelde, et interneti teel saab rahvaloendusel osaleda perioodil 31. detsember 2011 - 31. jaanuar 2012. Neid, kes end sel perioodil interneti teel ei loenda, külastab loendaja.
Laps sündis detsembri viimastel päevadel, nime veel pole, kuid isikukood on. Kas tuleks see laps ka kirja panna? Samas, nimeväli on ju kohustuslik.
Katrin Karu: Vastsündinu puhul ei ole nimeväli kohustuslik, oluline on märkida isikukood, sünniaeg, sugu. Nimelahtrisse võib sellisel juhul kirjutada "vastsündinu".
4. jaanuari Eesti Päevalehest võib lugeda Ene-Margit Tiidu kommentaari, et pärast andmete kinnitamist toimub kõik automaatselt ja keegi ei saa neid andmeid enam isikuga kokku viia. Samas tuleb rahvaloenduse küsimustikus anda oma kontaktandmed "juhuks, kui ankeedis on vaja midagi täpsustada". Kuidas te sellist vastuolu seletate?
Ene-Margit Tiit: Kontaktandmeid kasutatakse poolelijäänud ankeetide korral, et loendaja võiks leppida kokku küsitluse aja. Ülejäänud juhtudel kontaktandmeid ei kasutata.
Miks peab märkima tööandja nimetuse, kui statistiliselt kogutakse tegelikult andmeid tegevusvaldkonna kohta ehk siis miks ma ei või märkida oma tööandja tegevusvaldkonda (nt transport jne)?
Ene-Margit Tiit: Tööalased andmed, mida uuritakse kõigis riikides, on vajalikud Eesti rahvastiku tööalase potentsiaali ja tööst tingitud pendelrände uurimiseks. Väga oluline on teada saada, kuidas inimesed liiguvad, ent pelgalt tööandja tegevusala järgi me seda teada ei saa.
Lgp professor Ene-Margit Tiit, palun selgitage matemaatikule, kuidas saab usaldada andmeid, mille kohta ei ole täit kindlust, kas need on korrektsed ja terviklikud ning pole mitme isiku andmeid kokku segatud või pole üks isik kasvõi tahtmatult teise isiku andmeid muutnud?
Ene-Margit Tiit: Loenduse nagu ka kõigi küsitluste puhul usaldatakse vastajat ja eeldatakse, et esitatud andmed on korrektsed. Loenduse puhul pole põhjust anda ekslikke vastuseid. Loomulikult on tulemustes paratamatu ka teatav juhuslik viga.
Loenduse reeglid ütlevad, et gümnaasiumi lõpetanud kutseomandaja ja kõrgkoolis käija ei ole leibkonna liige. Miks minu kui ema leibkonda ei kuulu mu lihane laps, kes õpib kõrgkoolis ja elab ja õpib minu sissetulekust. Kelle leibkonda kuulub sel juhul laps, kel ei ole sentigi taskuraha, kui mina ei anna? Samas, kui tudeng küsib toimetulekutoetust, siis seda ei anta põhjendusega, et ta kuulub vanemate leibkonda. Kuidas saavad ühe riigi erinevad asutused üht mõistet nii erinevalt väänata?
Ene-Margit Tiit: Üliõpilaste loendamine õppimisjärgses elukohas on rahvusvaheliselt kokku lepitud tava. See on oluline, et saaksime teada, kus meie inimesed tegelikult elavad ja seega on asukoha mõttes oluline loendada üliõpilased just õppimisjärgses elukohas. Samas saavad üliõpilased teise elukohana märkida ka näiteks vanematekodu ja nii saame statistikat inimeste liikumise kohta. Kui tudeng ennast eraldi leibkonnana loendab, siis saab ta ankeedis märkida oma elatusallikaks leibkonnaliikmete või teiste isikute poolse ülalpidamise. Seega saame teada nii selle, kus üliõpilased elavad kui ka selle, mis on nende elatusallikas. Rahvaloendusel märgitud elukoht ei mõjuta mingil moel tudengitele makstavaid toetusi.
Mida teha siis, kui peab oma aadressi sisestama, ja kui vastust ei anna, saab kaardilt vaadata, aga mis siis, kui millegipärast ei ole minu pere eramut kaardil ka mitte? Samas naabrite krunt ja üks krunt, kus keegi ei ela, on kaardil. Muudel Eesti kaartidel on meie maja ja aadress olemas.
Rain Haviko: Maaametist pärit kaardipildi andmed on seisuga jaanuar 2011 ja aadressandmed seisuga mai 2010. Antud probleemi korral on soovitav kaardil hoone asukoht ise märkida ja seejärel kõrvaloleval vormil aadressiandmed sisestada.
Miks on doktorikraadi omajad ja residentuuri lõpetanud kokku liidetud? Sellisel juhul ei saa me ju andmeid mitte kummagi kohta.
Ene-Margit Tiit: Rahusvaheliselt loetakse nad samaväärseteks. Siinkohal on eesmärk andmeid koguda rahvusvahelise klassifikaatori järgi. Kahjuks ei suuda ka rahvaloendus ära kirjeldada kogu elurikkust:)
Minul pole juba mitmendat päeva õnnestunud e-küsitlust täita, sest annab kogu aeg veateate: Ootamatu viga. Milles asi?
Katrin Karu: Teade "ootamatu viga" tekib enamasti veebilehitseja "tagasi" nupu kasutamisest või sama veebilehitsejaga järjest mitme inimese poolt e-loendusel osalemisest. Andmete korrektsuse tagamiseks kuvatakse sel juhul "ootamatu viga" teade ning jätkamiseks peaks e-ankeedist väljuma (kasutades nuppu "välju"), brauseri ajalugu puhastama ja brauseri aknad taaskäivitama. Juhul kui veateade jääb ikkagi korduma, palume Teil pöörduda klienditoe poole telefonil 625 9100.
Kas kuskil on uuritud seda fenomeni või oskate ise kommenteerida, miks osa inimesi rahvaloendusest keeldub, andmetega vassib või nende kohta valetab või näib midagi kartvat?
Ene-Margit Tiit: Fenomeni meile teadaolevalt uuritud ei ole, sest see näib olevat üsna uus nähtus. Vähemalt Eesti rahvaloenduste ajaloos pole varem rahvaloendusel osalemisega probleeme olnud. Karin Volmer: Kasutajatoele laekuvate küsimuste ning meediakajastuse põhjal näeme, et mõned keelduda soovijad väljendavad sellega oma isiklikku maailmavalu. Iga suure ettevõtmise puhul on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Loendusmeeskond teeb kõik selleks, et inimesed mõistaksid rahvaloenduse vajalikkust. Loenduse hüüdlause on "Igaüks loeb!" ja me väga loodame, et kui loenduse põhjal koostatud statistika kasutusse läheb, saame kindlad olla, et igaühte on arvestatud.
Milliseid järeldusi tehakse selle lahtri alusel, kui osa inimesi otsustab oma sünnikoha määrata geograafia ja teised kehtinud riigikorra alusel?
Ene-Margit: Küsimus on esitatud nii, et see oleks vastajatele lihtsam. Vana haldusjaotus teisendatakse automaatselt kaasaegseks.
Ilmselgelt on enamike süsteemiprobleemide allikaks programm, mis iga hiirekliki või väljasisestuse peale serveri poole pöördub, ummistades serverit mittevajalike päringutega ja aeglustades sisestusprotseduuri vähemalt suurusjärgu võrra. Miks on kasutatud sellist ebaefektiivset süsteemi?
Rain Haviko: Kõikjal kus on võimalik tehakse ankeedis serveri poole pöördumised "Salvesta ja jätka" nupu vajutusel. Sõltuvalt ankeedi ülesehitusest ei ole see igalpool võimalik, kuna kasutatakse sisestatud vastusest lähtuvaid suunamisi järgmisele küsimusele ning ankeedi sisest andmete eeltäitmist.
Viimase rahvaloenduse ajal käis mind loendamas usklik, kes sisuliselt sundis mind "üles tunnistama", et ma pole siiski ateist, vaid millessegi kõrgemasse ikkagi usun ja tegi ka vastava märkme registrisse. Olin alles 18 ja üksinda härra loendajaga vastamisi, nii et ei osanud sellisele survele vastu seista. Peale veerandtunnist ülekuulamist usu teemal andsin alla. Kuidas kommenteerite sellist olukorda?
Katrin Karu: Loendajate valikul arvestati kandidaatide keele- ja suhtlemisoskust ja kontrolliti nende usaldusväärsust selleks tööks. Kõik loendajad on saanud põhjaliku loendajakoolituse ning nad on sooritanud koolituse lõpus eksami, mille tulemused näitasid, kas neil on piisavalt teadmisi, et loendajaks saada. Loendaja on teadlik seadusest tulenevatest kohustustest hoida kogutavaid andmeid salastatuna. Kui loendaja seda reeglit rikub, on võimalik alustada tema vastu menetlust seaduse rikkumise eest. Kindlasti ei või loendaja kuidagi mõjutada/kallutada loendatava poolt antavaid vastuseid.
On jäänud mulje, et elusale küsitlejale vastates võib soovi korral jätta rohkem küsimusi vastuseta kui e-ankeedis.
Kas see on ekslik?
Enw-Margit: Vastamata jätmine on ebasoovitav kõigil juhtudel, mõningate küsimuste puhul on see siiski võimalik mõlemal juhul.
Olen ajutiselt Eestist eemal ning ei oska aadressilahtrisse midagi kirjutada. Eelmise üürilepingu lõpetasin ja uue teen Eestisse naastes. Ilma aadressi märkimata ei saa aga andmete sisestamist jätkata. Kuidas kommenteerite?
Ene-Margit Tiit:Kui Te olete ajutiselt (alla aasta) Eestist eemal, siis tuleb märkida Eesti elukoht või oma leibkonna elukoht Eestis. Kui olete Eestist pikemalt (üle aasta) eemal olnud, siis märkige elukoht välismaal. Sel juhul Te Eesti püsielanikuna loendamisele ei kuulu.
Mis saab, kui ma ei tea või ei mäleta, kus emad-isad, vanaemad-vanaisad sündinud on või muid teiste inimeste isiklikke andmeid ning kui küsida pole ka enam kellegi käest?
Katrin Karu: Ankeedis on võimalik vastata ka "ei tea". Küll aga tasub see võimalusel kas või enda jaoks siiski välja uurida:) Loenduse seisukohast on oluline uurida meie rahvastiku rännet.
Mille tingis see, et minu ankeedis olid juba vastusevariandid teatud kohtadel nagu perekonnaseis, rahvus, vanemate rahvus ja keel juba ära märgitud? Samuti puudus võimalus vastata lapse hariduse kohta pärast tema isikuandmete täitmist (alla 15-aastane laps), vaid tuli kohe ankeedi lõpetamise valik.
Katrin Karu: Need eeltäidetud vastused pärinevad rahvastikuregistrist eesmärgiga muuta loendamise protsess kasutajale kiiremaks ja mugavamaks. Kui vastused on valed, siis saab neid muuta. Alla 15-aastase lapse puhul ei küsita hariduse kohta kuna põhihariduse omandamine on kohustuslik ja loendusel eeldatakse, et kooliealine laps täidab oma koolikohustust. Sellega on ankeet lühem ja täitmine võtab vähem aega.
Kui mina täidan rahvaloenduse ankeeti ja ma ei kuulu oma peres leibkonda, sest ma olen üliõpilane ja õpin mujal, kas ma siis ei saagi ennast oma elukohas elavate pereliikmete alla lugeda? (Täpsustuseks: Ankeedis on link, kus peab märkima minuga samas elukohas elavate liikmete nimed, kuid kõrvale on märgitud, et kui peres on keegi, kes õpib mujal üliõpilasena vms, seda ei märgita) See tähendab, et mina, kui ankeedi täitja, ei märgi ennast oma elukohas oleva pere juurde?
Katrin Karu: Rahvaloendusel arvestatakse leibkondi ja see mõiste ei ole võrdne perekonna mõistega. Seega olete ikka oma perekonna liige, selle pärast muretsema ei pea:) Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et üliõpilased loendatakse oma õppimisjärgses elukohas, omaette leibkonnana. Kui sõltute majanduslikult oma perekonnast, siis saate selle märkida elatusallika küsimuse juures.
Miks süsteem ei tuvasta, kui sisse logiv inimene on juba kellegi poolt mingisse leibkonda kirja pandud, vaid nõuab esmalt elukoha andmeid ning kui need ei klapi, siis tekitab uue ankeedi? Isikukood on ju ometi sama?
Katrin Karu: Ankeeti sisenedes peab loendatav kõigepealt märkima oma tegeliku elukoha aadressi, ning seejärel, juhul kui ta on märgitud samal aadressil elava leibkonna liikmeks (leibkonnaankeet peab olema eelnevalt lõpetatud), kuvatakse valik, kas nõustuda pakutud leibkonnaga (nupp "Nõustun") või luua uus leibkond (nupp "Loo uus leibkond"). Sellega on võimalik vältida olukorda, kus loendatav märgitakse korraga mitme leibkonna liikmeks. Leibkonna valikuga nõustudes või uut luues hiljem ümber otsustada ei saa.
Kas rahvaloendus ei arvesta töötavaid tudengeid? Kui olen kord juba pannud end töötavaks või tööd otsivaks, siis muud ei küsita midagi, näiteks tudeerimise või ajateenistuse, lapsega kodus olemise vms kohta. Kohas, kus sai haridust märkida, puudus aga variant lõpetamata kõrgharidus.
Ene-Margit Tiit: Õppimise kohta loendusankeedis infot ei küsita, sest õppimise andmed võetakse Eesti hariduse Infosüsteemist ja lisatakse loendusandmetele, et vastajate koormust vähendada. Siit saadakse info ka lõpetamata kõrghariduse kohta.
Kuidas kommenteerite: kui professor Ene-Margit Tiit ütleb, et isikut identifitseerivad andmed eraldatakse koheselt ja automaatselt ankeedi vastustest, siis miks ma ikka veel saan oma ankeeti vaadata? Kuidas on see võimalik? Seal peab olema ühene seos andmebaasis, vastasel juhul ei saaks ma oma vastuseid ikka veel, mitmeid tunde pärast sisestamist, vaadata.
Ene-Margit Tiit: Ilmselt on Teie ankeet lõpetamata, palun lõpetage ankeet, vajutage nuppu "Kinnitan", väljuge ankeedist ja sulgege brauseri aken.
Tööasukoha küsimuses puudus rippmenüüs Tallinna Kesklinna võimalus, Lasnamäed ja Mustamäed sai panna. Pool tundi kulus selle küsimuse juurest edasi minemiseks, kuna tahtsin täpselt vastata, kuid lõpuks panin lihtsalt Lasnamäe, kuna muidu küsimusest edasi minna ei saanud. Miks pole valikus Kesklinna?
Katrin Karu: Aadressiotsingusse tuleks kirjutada "Kesklinna linnaosa" ja siis peaks ta rippmenüüsse ilmuma.
Programm märkis vea tõttu mind kahe koos elava sõbraga ühte leibkonda ning ankeet sai lõpetatud, kuna arvasin, et panin 3 erinevat leibkonda (meil erinev sissetulek ja kulutused). Seega nüüüd jään mina nendega nö. ühte leibkonda kuni järgmise rahvaloenduseni? Või on kuidagi võimalik neid veel minu leibkonnast maha võtta?
Ene-Margit Tiit: Teil endal pole võimalik viga parandada, aga kui Teie kaaslastel on ankeedid täitmata, siis võivad nemad täita leibkonnaankeet õigesti ning duplikaatakeet kõrvaldatakse.
Miks pole olemas või pole avalikustatud statistikaameti poolt kogutud andmete organisatsioonilise, infotehnilise ja füüsilise kaitse nõuded, mida peab oma määrusega Vabariigi Valitsus kehtestama? Kui pole olemas seadustaud kaitset andmete kogumisele ja töötlemisele, siis miks peab andma isik statistikaametile oma andmeid?
Katrin Karu: Määrust ei ole avaldatud seepärast, et Statistikaamet on rakendamas ISKE meetmeid, ning need meetmed reguleerivad organisatsioonilise, infotehnoloogilise ja füüsilise kaitse nõuded. Statistikaamet soovib rakendada konfidentsiaalsuse kõrgeimat taset.
Miks ei võinud kasutusele võtta võimsamat serverit, et see tahhomeeter pidevalt punases ei passiks? Tänapäeval saab ju võimsat arvutustehnikat rentida sobivaks perioodiks, ei ole vaja kohe hinnalist masinat endale soetada
Allan Randlepp: Tahhomeeter oli pikemalt punases 2. jaanuaril. Enne ja pärast seda on koormus olnud optimaalne ja tahhomeeter valdavalt rohelises. Suuremat koormust on oodata jälle jaanuari lõpus e-loenduse viimastel päevadel.
§ 32. Andmete säilitamine
(2) Riikliku statistika tegija hoiab füüsilise isiku üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.

Sellest ka küsimused.
*Mis eesmärkidel võib koos isikukoodiga isiku üksikandmeid esitada?
*Kas koos nimega võib alati isiku üksikandmeid levitada?
Ene-Margit Tiit: Statistikaamet levitab ainult anonümiseeritud kujule viidud andmeid. See tähendab, et kõik isikut tuvastada võimaldavad andmed on muudest andmetest eraldatud. Rahvaloenduse tulemuste kohta avaldatakse üksnes isikustamata kokkuvõtlikud andmed. Seda mida konkreetne inimene vastas, teab ainult tema ise.
§ 35 Konfidentsiaalsete andmete levitamine
(7) Riikliku statistika tegija võib isiku nõusolekuta levitada kaudset tuvastamist võimaldavaid füüsilise isiku andmeid soo, vanuse ja asustusüksuse järgi.

*Kaudse tuvastamise järgselt on võimalik isikut otseselt tuvastada, kuna loendusel esitatud andmed on inimese kohta väga rikkalikud.

Küsimus.
Miks võib levitada isikut kaudselt tuvastavaid andmeid?
Ene-Margit Tiit: Antud sätte eesmärk on võimaldada Statistikaametil Eesti väiksust silmas pidades statistikat toota. Rahvaloenduse väljundis jälgitakse konfidentsiaalsuse printsiipi ja kõik tabelid on viidud kujule, kus inimeste tuvastamine ka kaudselt pole võimalik. Seda on jälgitud ka eelmiste rahvaloenduste puhul, vt näiteks 2000. aasta rahvaloenduse väljundit: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/Rahvaloendus.asp.
Kuidas on FIEdega? Kas vastates valida:
1 Palk, töötasu
2 Tulu ettevõtlusest / talupidamisest / äritegevusest?
Katrin Karu: FIEd peaksid märkima variandi 2: tulu ettevõtlusest.
Kas loendusandmete levitamine on dokumenteeritud nii, et seda saavad jälgida kõik kes soovivad?
Ene-Margit Tiit: Loendusandmete levitamist reguleerib riikliku statistika seadus. Kogu avaldatud statistikaga saab tutvuda Statistikaameti avalikus andmebaasis, vt näiteks 2000. aasta rahvaloenduse väljundit: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/Rahvaloendus.asp.
Kuidas loetakse üle kodutud, vaimseselt ebastaabilsed inimesed (haiglas), vangid?
Ene-Margit Tiit: Selleks on olemas rahvusvaheliselt välja töötatud metoodika. Neid inimesi loendatakse asutuste juures, näiteks kodutuid varjupaikades ja supiköökides, vange vanglates jne.
Täname Postimees.ee lugejate küsimustele vastamise eest!
Täname lugejaid asjalike küsimuste eest ja soovime edukat e-loendamist.
Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:online-intervjuurahvaloendusStatistikaamet
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
tänased otseülekanded
laulusaade
arvamusplats
reporter.ee
tallinna alkoholipoliitika
Gallup

Kuidas sai teie meelest Sandor Liive Eesti Energia juhtimisega hakkama?

Küsitluses on osalenud 2581 inimest
Gamefriik
Päevakava
Just nüüd09:30
28NovOtse: ELi ja Venemaa vabakondade foorum>
Täna12:00
28NovOtse: arutelu, kuidas oma kodukohta turvalisemaks muuta? (1)>
Täna14:00
28NovOtse: Sandor Liive lahkumiskõne (6)>
Täna18:00
28NovOtse: Noortebänd 2014 finaal>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Doris Kareva

56

Doris Kareva

luuletaja

Richard Villems, 70

akadeemik

Irja Kändler, 64

keraamik

Peeter Torop, 64

kirjandusteadlane

Evi Arujärv, 61

muusikateadlane ja -kriitik

Peeter Järvelaid, 57

õigusteadlane

Valeri Nikitin, 45

maadleja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,801 EUR
GBP
1,263 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,017 EUR
=
Kursid seisuga: 27.11.2014
Postimehe google+ leht