Ligi: rahvaloenduse IT-probleemid polnud hullud

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi online-väitlemas.
Jürgen Ligi online-väitlemas. Foto: Peeter Langovits

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et rahvaloendusega seotud IT-probleemid pole olnud hullud, sest oli ka hirm, et süsteem võib kinni joosta, kuid seda ei juhtunud.

«Ei jooksnud. Ebaõiglane ja ebapraktiline on neid probleeme üle võimendada, sest sellisel juhul tekibki protestiliikumine,» sõnas ta.

Ligi tunnistas, et probleeme on olnud, kuid midagi hirmsat pole tema sõnul juhtunud ja probleemid on kohe kõrvaldatud.

Tema sõnul oligi esimene mure, et kas süsteemid peavad vastu. Korraga on süsteemis ennast Ligi väitel loendusel kirja pannud 6000-8000 inimest.

«Lehel on tore vidin, mis näitab süsteemi koormust. Kui loendur on punases, siis ei pruugi olla parim hetk, kuigi minu pere täitis siis, kui loendus oli punases ja töötas,» sõnas Ligi.

Ligi kutsus kodanikke üles positiivsusele ja rõhutas, et saadud andmeid on vaja otsuste tegemiseks.

Samuti toonitas Ligi, et inimestel mugavam, kui veebruaris ei hakka neid taga ajama loendajad. Ministri sõnul peavad sellega arvestama ka need, kes ei soovi ankeeti täita just protesti tõttu.

«See on seadusega pandud kohustus ja on olemas ka väike sunnimehhanism, mis ei pruugi kedagi rõõmustada,» sõnas ta.

Ligi hinnangul on see sellises vormis rahvaloendus viimane ja edaspidi tehakse loendused registrite põhjal.

«Tehnoloogia areneb ja see registritepõhine lugemine on erandlik olnud ja üksikud on maha saanud ja see on olnud väga pikk ettevalimistus, sest registreid tehakse teistel eesmärkidel kui loendus,» selgitas Ligi.

Ligi lisas, et nüüdki saadakse ankeedi jaoks registritest andmeid ja osa ankeedist on seetõttu eeltäidetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles