Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatus kutsus täna pärastlõunaks kokku kriisikoosoleku, kuna on tõsine oht, et kõrgharidusreformi eelnõus ei arvestata tudengite seisukohti.
Tudengid kogunevad täna kriisikoosolekule
6. jaanuar 2012, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koosolekule kogunevad üliõpilasesindajad kõrgkoolidest üle Eesti, et arutada lähituleviku tegevusplaani ja võimalikke aktsioone.
«Praegusel kujul muudab eelnõu paljuski tudengite elu hoopis kehvemaks, seega soovime pöörduda veelkord riigikogu poole taotlusega muuta reformikava,» sõnas EÜLi esimees Eimar Veldre.
Üliõpilased soovivad, et säiliks praegune 75-protsendiline õppekava täitmise nõue.
Reformieelnõu kohaselt tuleb aga tulevikus tudengil igal semestril koguda 100 protsenti ehk 30 EAPd. Kogumata jäänud punktide eest võib kool küsida raha, mis pigem halvendab üliõpilaste olukorda ja viib kaugemale taotletavast tasuta kõrgharidusest.
«Tudengite probleem ei ole madal koormus, vaid madalad ja enamasti olematud sotsiaalsed garantiid,» väitis Veldre.
Samuti pooldavad tudengid lävendipõhise vastuvõtu kehtestamist, mis tähendab seda, et kõrgkool arvestaks vastuvõtul senisest tunduvalt enam ka inimeste huvi ja sobivust antud eriala õppida ning paneksid kandidaadi võistlema kindla tasemega, mitte teiste kandidaatidega.
«Oluline on, et tasuta saaks õppida kõik need, kes on selleks piisavalt võimekad ja motiveeritud,» lausus Veldre. «See vähendaks kindlasti nende tuhandete tudengite hulka, kes lähevad õppima suvalist eriala.»
Tudengid soovivad ka, et säiliks võimalus õppida akadeemilisel puhkusel.
«Kui üliõpilane peab olude sunnil tööle minema ega saa sealt kõrvalt ühtegi ainepunkti teha, võibki tal jääda kool lõpetamata,» sõnas Veldre. «Miks tahetakse keelata vabadust õppida?»
EÜLi hinnangul on töösund omakorda seotud õppetoetustega, mida praegu antakse õpitulemuste, mitte üliõpilaste sotsiaalse tausta ja reaalsete vajaduste alusel.
«Meie soov on, et vajaduspõhised toetused hakkaks kehtima koos reformiga, kuid arvestades olukorda, siis parem juba tänavu sügisest. Kuidas muidu saab tudengilt oodata täismahus õpingutele pühendumist?» küsis Veldre.
Riigikogu kultuurikomisjon arutab kõrgharidusreformi eelnõud 12. jaanuaril, pärast mida saadetakse see riigikogu suurde saali hääletusele.
«Poliitikutel on veel aega kuulata neid, kellele reformi tehakse. Praegune kava ei ole küll see tasuta kõrgharidus, mida valimistel lubati,» tõdes Veldre.