Brzezinski: USA taandumine võib ohustada Baltimaid

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barack Obama tutvustas eile USA uut kaitsestrateegiat, mis paneb rõhu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale.
Barack Obama tutvustas eile USA uut kaitsestrateegiat, mis paneb rõhu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale. Foto: Reuters/ScanPix

Mure, et USA globaalne ülemvõim on hääbumas, suurendab muu seas ka Baltimaades uute piirkondlike konfliktide ohtu, väidab USA tuntud politoloog.
 



Johns Hopkinsi ülikooli professor ja USA ekspresidendi Jimmy Carteri julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski pani ajakirja Foreign Policy värskes numbris kirja hoiatava nimekirja kaheksast riigist, kes kannataksid enim USA huvi kustumise tõttu. Riikide seas on ka Valgevene, mille võimalikud arengud ohustaksid Brzezinski hinnangul Balti riike, nende seas Eestit.

Brzezinski sõnul muutuksid Ameerika globaalse silmatorkavuse langedes nõrgemad riigid võimsatele regionaaljõududele kergemaks sihtmärgiks. Olukorras, kus Hiina ja India on tõusmas, Venemaa mõtteviisi kujundab impeeriumiiha ja Lähis-Ida muutub ebastabiilsemaks, suureneb ilma ülemaailmselt tegusa USAta võimalus piirkondlike konfliktide tekkeks.

Ekslik eeldus

«Pangem end valmis globaalseks igapäevaks, mida iseloomustab see, et tugevamad jäävad ellu,» kirjutas Brzezinski.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteaduri Kaarel Kaasi arvates on Brzezinskil põhimõtteliselt kõikides punktides õigus. «Aga tal on õigus lähtudes eeldusest, et Ameerika Ühendriigid kaovad üleöö kuidagi maailmapoliitika lavalt. See on hüpoteetiline stsenaarium, mis kindlasti ei saa nii olema,» sõnas Kaas Postimehele.

Brzezinski hinnangul annaks aga USA tagasitõmbumine Venemaale võimaluse suurendada oma mõju Valgevenes, Ukrainas ja Gruusias. «Valgevene on Venemaast jätkuvalt poliitiliselt ja majanduslikult sõltuvuses. Venemaale läheb kolmandik Valgevene ekspordist,» kirjutab ta.

Brzezinski lisab, et Aleksandr Lukašenka 17-aastane diktatuur on blokeerinud riigi igasuguse võimaluse läänega mõtestatult suhelda. Ameerika osakaalu langus annaks Venemaale võimaluse Valgevene uuesti endasse imada. See seaks Brzezinski hinnangul ohtu ka Balti riigid.

«Hüpoteetilises olukorras, kus USA lahkuks Euroopast ja Venemaa on jätkuvalt väga agressiivne, oleks meie positsioon 10–20 aasta pärast natuke murettekitav. Aga see on jätkuvalt vaid teoreetiline võimalus,» ütles Kaas.

Julgeolekuriskid: mis on kaalul?

•    Gruusia: Venemaa haarab võimu lõunapoolses energiakoridoris Euroopasse, Euroopa peab rohkem arvestama Moskva poliitilise agendaga, mõjutab doominoefektina Aserbaidžaani.

•    Taiwan: tõsine kokkupõrkeoht Hiinaga.

•    Lõuna-Korea: Korea poolsaare sõjaline ja majanduslik kindlus, usalduskriis Jaapani ja Lõuna-Korea suhtes.

•    Valgevene: naabruses asuvate Balti riikide, eriti Läti turvalisus.

•    Ukraina: Vene impeeriumiihaluse uuenemine.

•    Afganistan ja Pakistan: Talibani esilekerkimine, sõda vahendajate kaudu India ja Pakistani vahel, rahvusvahelise terrorismi baas.

•    Iisrael ja Lähis-Ida: Iisraeli või USA otsene vastasseis Iraaniga. Islamiradikaalsuse ja äärmuslikkuse tõus, ülemaailmne energiakriis, Ameerika Pärsia lahe liitlaste haavatavus.

Allikas: Foreign Policy

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles