Gümnaasiumivõrgu korrastamine heideti omavalitsuste platsipoolele
6. jaanuar 2012, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Jaak Aaviksoo tutvustas täna gümnaasiumivõrgu korrastamise ideed, kus pole suletavate koolide nimekirja, vaid omavalitsustele antakse võimalus otsustada, kuidas nad soovivad jätkata.
Aaviksoo kinnitusel on korrastamise põhimõtteks, et igast gümnaasiumist pead saama hea hariduse, sest uuringud näitavad, et väikeste gümnaasiumite riigieksamite keskmine hinne on madalam kui üle kolme paralleeliga gümnaasiumitel kõige kehvem keskmine tulemus.
«See pole bürokraatlikust unistustest välja mõeldud tulemus, samasuguse tulemuse saate mitte ainult Eestis ja suvalisel ajahetkel,» nentis Aaviksoo.
Nii on uue võrgu aluseks vähemalt kolme paralleelklassi ehk umbes 252 õpilasega gümnaasiumid ja suuremates linnades on ministeeriumi hinnangul otstarbekad isegi vähemalt viie paralleeliga ehk umbes 540 õpilasega gümnaasiumid.
Samas toonitas Aaviksoo, et loomulikult on võimalikud erandid, sest igas piirkonnas pole võimalik selliseid nõudeid täita.
Otsustavad omavalitsused
Ministri sõnul ei soovi tema, riigikogu ja ministeerium reformi läbi viia jõuga, vaid otsustusõigus antakse omavalitsustele.
Nii esitatakse omavalitsustele neli võtmeküsimust, mis puudutavad ümberkorralduste kiirust, lävendipõhist vastuvõttu, õppekohtade jaotust ja omanikuks olemist.
Aaviksoo ei soovinud täna enda või ministeeriumi seisukohti avaldada, sest need võiks debattide kaalukausse kallutada.
Küll aga mainis minister, et tema hinnangul on vajalik kogu keskhariduse ühtne riiklik juhtimine ja korraldamine, kuigi ka siin on võimalikud erandid.
Aaviksoo toonitas aga, et igavesti ei saa antud küsimusi arutleda ja nii tuleks enne jaanipäeva jõuda otsuseni.
«Otsustame vähemalt selle ära, et kas otsustame või ei otsusta,» nentis Aaviksoo.
Ministri väitel poleks tal midagi selle vastu, kui otsustatakse, et ei otsustata, kuigi süda jääks valutama.
«Kui otsuseid ei tehta teadlikult, siis otsustatakse jalgadega ja inimesed lahkuvad,» selgitas Aaviksoo. «Juba täna lapsevanemad vaatavad, et kool hääbub, valikuvõimalusi pole ja viivad lapsed ära. Meil tasapisi kõik need protsessid, mida tahame mõistlikult korraldada, toimivad.»
Ministeeriumipoolseid otsuseid, mis tõukaks gümnaasiume sulgemise suunas, ei soovi Aaviksoo väidetavalt vastu võtta. Näiteks võiks ühe sellise meetmena keelustada gümnaasiumite rahastamise põhikooli rahast.
«Ma ei taha keelata, kuid see ei ole hea, et nii toetatakse, sest võtame raha ära põhikoolist ja põhikooli kvaliteet kannatab selle arvelt,» selgitas ta. «Põhikool on meil täna tugevam kui gümnaasium ja hoiame tugeva põhikooli alles.»
«Kui seda mõistlikult arutades kokku ei lepita, siis ehk tuleb see otsus teha,» lisas Aaviksoo.
Kohtumine Järvamaal
Esimene maakondlik koolivõrguarutelu toimus 4. jaanuaril Järvamaal ja üld- ja kutsehariduse asekantsleri Kalle Küttise sõnul tutvustas ta seal Euroopas levinud lahendusi ning maakond peab nüüd enda seisukohad märtsiks kirja panema.
«Ma ei usu, et sealt ühest vastust tuleb, sest need on maailmavaatelised ja usuküsimused ning nendes küsimustes ei ole mõtet vaielda,» sõnas Küttis.
Küttise sõnul on Järvamaal oma tee teada nö südamel ja Türi ümbrusel, kuid kirdes ja idas on olukord keerukam, sest keegi ei taha oma koolist loobuda.
«Muidu oli rahulik arutelu,» nentis Küttis.
Eesmärgid
- Kõigile gümnaasiumilõpetajatele luuakse võrdne lävepakk tasuta kõrghariduse omandamiseks.
- Kõigis piirkondades on õpilastele võrdselt tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikuvõimalused ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus.
Neli võtmeküsimust
- Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st kolme gümnaasiumiaasta jooksul.
- Kas gümnaasiumite pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
- Kas peate vajalikuks riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
- Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Jaak Aaviksoo kõne algus: