Pensionäri vihastab vanainimeste virisemine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dolores Raua sõnul on pangakaarti palju mugavam kasutada kui päevast päeva sularahaga arveldada.
Dolores Raua sõnul on pangakaarti palju mugavam kasutada kui päevast päeva sularahaga arveldada. Foto: Liis Treimann

Kui vanainimene maksab poes 500-kroonise rahatähega, võtab tagasi saadud summa kontrollimine pensionär Dolores Raua sõnul hoopis kauem aega kui PIN-koodi nelja numbri sisse toksimine.


«Mind ajas vihale, et mida nad virisevad,» rääkis 79-aastane Raud, ja lisas, et pensionärid kurdavad juba enne pangakaardi kasutamise proovimist.



Raud ise on elurõõmus ja ühegi häda üle tal kurta ei ole. «Üks siin ütles, et ei saa raha välja võtmas käia, et väsib kõndides ära,» rääkis ta hämmastunult. «Me kõik ju lõpuks väsime, see on täiesti loogiline.»



Vanaproual endal on hoopis teistsugune mure. Nimelt soovib ta millalgi Kanaari saar­tel ära käia, aga ei leia ühtegi sõbrannat, kes kaasa tuleks.



Raud on juba ligi viisteist aastat pangateenuseid kasutanud. Ta nentis, et kõige raskem osa kaardi kasutamise juures on PIN-koodi numbrite meelde jätmine. «Kuid need saab ju kuskile üles kirjutada,» lahendas naine selle mure kiirelt.



Raud meenutas, kuidas üks mammi olevat enne teda poes kunagi sularahas maksnud.


Naisel läks aga rahalugemine sassi ja ta alustas otsast peale. Seejärel aga pudenesid rahatähed mööda põrandat laiali. «Ma siis ootasin seal ja mõtlesin endamisi, et mammi, tee kiiremini,» rääkis Raud.



Sularaha asemel kaardi kasutamisel on naise sõnul palju plusse, näiteks internetipangas arvete tasumine ja seeniorkaar­di soodustused. «Ja kui kott ära varastatakse, saad kohe panka helistada ja kaardi kinni panna,» rääkis Raud ja vuristas kiirelt ette meelde jäänud panga kliendiinfonumbri.



Kuid tallinlasena ei pruugi ta ette kujutada elu maal. Küsimusele, kuidas peaks pangaautomaadi juurde jõudma maainimene, vastas Raud samuti küsimusega, et kuidas siis maainimene süüa saab.



«Kui ta majast väljas ei käi, peab keegi talle söögi tooma,» arutles pensionär endamisi ja lisas hetke pärast, et see keegi võiks talle siis raha ka tuua.



«Nüüd juba saan kindlasti oma mehe käest riielda, et nii palju jutustanud olen,» hüüatas Raud äkitselt. Ent see ei heidutanud teda edasi rääkimast.



«Teate, kaarti kasutades jääb raha rohkem järele ka,» avaldas naine lõpuks pangakaardi kasutamise saladuse. «Täpselt nii palju võtad välja kui kulutad,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles