Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) tänasel kriisikoosolekul otsustati asuda läbirääkimistesse riigikogu fraktsioonidega, kellelt EÜL loodab tuge kõrgharidusreformi eelnõu parandusettepanekutele, millele haridusministeerium seni «ei» on öelnud. Ettepanekute eiramisel kaalub EÜL tudengiprotestide korraldamist.
Täna õhtupoolikuni kestnud EÜLi kriisikoosolekul nenditi, et ministeeriumide ja erakondade senine tagasiside ei anna kindlust, et tudengiesinduste seisukohtadega arvestatakse.
EÜL-i juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul käis EÜL suvel oma parandusettepanekutega korduvalt haridusministeeriumi jutul ning saavutas osade punktide jõudmise seaduseelnõusse. Näiteks täpsustati tegevustoetuse definitsiooni ja kinnistati õigus võrdväärsele ligipääsule kõrgharidusele. Sellest hoolimata oli rida ettepanekuid, millega ministeerium ei nõustunud.
Näiteks soovivad üliõpilased, et säiliks praegune 75% õppekava täitmise nõue ning tudengid poleks kohustatud täitma õppekavast 100% ehk koguma 30 EAP-d semestris. Samuti pooldavad tudengid lävendipõhise vastuvõtu kehtestamist, ehk seda, et kõrgkool arvestaks vastuvõtul enam ka inimeste huvi ja sobivust antud eriala õppida. Seeläbi pandaks kandidaadid võistlema kindla tasemega, mitte teiste kandidaatidega. Tudengid soovivad ka, et säiliks võimalus õppida akadeemilisel puhkusel ning vajaduspõhised toetused hakkaks kehtima koos reformiga, paremal juhul juba tänavu sügisest.
«Praegusel kujul muudab eelnõu paljuski tudengite elu hoopis kehvemaks, seega soovime pöörduda veelkord riigikogu poole taotlusega muuta reformikava,» sõnas Veldre. Selleks on liidul kavas paluda erakondadelt ametlikke seisukohti kõrgharidusreformi eelnõu parandusettepanekutele ning teha oma ideede tutvustamiseks järgmisel nädalal visiit Toompeale.
«Meie soov on, et arutelufaasist liigutaks otsustusfaasi. Tahame, et enne järgmisel nädala neljapäeval kokku tulevat riigikogu kultuurikomisjoni oleks erakondade vastused selged ja avalikkusele teada,» sõnas Veldre.
Kuigi üliõpilasliit loodab fraktsioonide koostööle, ollakse vajadusel valmis tudengite protestiaktsioone korraldama. «Kui läbi rääkida ei ole võimalik ja selgeid seisukohti ei tule või erakonnad on meie ettepanekute vastu, siis peab suurem hulk tudengid oma seisukohti väljendama hakkama,» summeeris juhatuse esimees.
Riigikogu kultuurikomisjon arutab kõrgharidusreformi eelnõud 12. jaanuaril, pärast mida saadetakse see riigikogu suurde saali hääletusele.