Türgi kräkkerid lubasid korraldada kübarrünnakuid Prantsuse veebisaitidele, kui Prantsuse parlamendi ülemkoda kiidab heaks seaduseelnõu, mis võimaldab Osmani impeeriumis toimunud Armeenia genotsiidi eitajat karistada.
Türgi kräkkerid ähvardavad Prantsusmaad kübersõjaga
Kräkkerid on juba rünnanud kümneid veebisaite, muu hulgas ka vastuolulise seaduseelnõu algataja, Prantsuse poliitiku Valerie Boyeri kodulehte, vahendas uudistevõrk AFP.
Vastutuse mitmete rünnakute korraldamise eest on võtnud AyYildiz-nimeline rühmitus. «AyYildizil pole midagi prantslaste vastu. Aga kui sellega (genotsiidi kriminaliseerimise protsessiga - toim) jätkatakse, tuleb märksa tõsisemaid rünnakuid paljudelt rühmitustelt,» ütles AyYildizi esindaja Ishak Telli uudistevõrgu AFP vahendusel.
Telli kinnitusel võitleb rühmitus Türgi väärtuste eest ning selle liikmed suudavad rünnata Prantsuse firmade, pankade ja valitsuse kodulehti.
Türgit ärritanud seaduseelnõu, mis võimaldab türklaste korraldatud Armeenia genotsiidi eitajat karistada Prantsusmaal ühe-aastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse rahatrahviga, on juba heaks kiitnud parlamendi alamkoda.
Parlamendi ülekoda annab sellele oma hinnangu veel jaanuaris. Seaduseelnõu jõustumiseks peab selle lisaks senaatoritele heaks kiitma ka president Nicolas Sarkozy.
Sarnane eelnõu on olnud Prantsuse parlamendis arutlusel ka varem. 2006. aastal pälvis see küll esindajatekoja heakskiidu, kuid aasta hiljem hääletas senat selle vastu. 2001. aastal tunnistas Prantsusmaa armeenlaste vastu suunatud vägivalla aga genotsiidiiks.
Esindajatekoja 22. detsembri otsusele reageerisid Türgi võimud aga vihaselt ning Ankara otsustas peatada sõjalise ja poliitilise koostöö Prantsusmaaga. Ka kutsus Türgi tagasi riigi suursaadiku Pariisis ning ähvardas täiendavate meetmetega.
Hoolimata Türgi võimude meelepahast ja Prantsuse välisministri Alain Juppé hoiatustest, et tegemist on kasutu ja kahjuliku eelnõuga, millel on tõsised tagajärjed suhetes Türgiga, minnakse hääletusprotsessiga siiski edasi.
Türgi eitab genotsiidi, väites, et 1915.-1916. aastal Väike-Aasiast tapetud armeenlased olid sõjakaose ohvrid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.