Venelased saavad emakeeles seadusi lugeda vaid raha eest

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karistusseadustik.
Karistusseadustik. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Justiitsministeerium ei tellinud valitsuse juhtnööre järgides ka 2012. aastaks ühegi siinse õigusakti tõlkimist vene keelde ning seega jätkub viimastel aastatel kehtinud olukord, kus enam kui kolmandik Eesti elanikkonnast saab seadusi emakeeles lugeda vaid raha eest.

Seaduste venekeelsed tõlked muutusid sisuliselt olematuks alates 2006. aastast, mil õigusaktide tõlkimise ülesanne läks Riigi Teataja Kirjastuselt üle justiitsministeeriumile ning põhjusena tõi ministeerium toona välja rahapuuduse, kirjutab ERR uudisteportaal.

Tänaseks ei räägi ministeerium enam eelarvekärbetest, vaid valitsuse tegevusprogrammist, mille kohaselt tellib riik õigusaktide tõlkimist koostöös EAS-iga vaid inglise keelde.

2009. aastal tõlgiti mõned Eesti seadused vene keelde toonase rahvastikuministri Urve Palo tellimusel ja paigutati tema veebilehele www.rahvastikuminister.ee, kuid paraku on selle veebikeskkonna tänaseks üle võtnud üks Lätis Daugavpilsis asuv ettevõte.

Nii on vene keelde tõlgitud Eesti õigusakte võimalik lugeda vaid raha eest ja valdkonnast on saanud ettevõtluse eraasi, näiteks on 600 sellist akti välja pandud ESTLEX-i veebilehele.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles