Postimees.ee'l õnnestus teha intervjuu inimesega, kes paneb paika, kui edukalt läheb Eestil maailma ühes mainekamas demokraatiapingereas, Freedom in the World.
Välisekspert: muukeelsete olukord ei lase Eestil maksimumi võtta
15. jaanuar 2009, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise valitsusvälise organisatsiooni Freedom House'i vanemteadlane Aili Piano põhjendas, miks Eesti saab uuringus pidevalt hästi kõrgeid hindeid, samas kui näiteks 2007. aastal vapustasid meid pronksrahutused ja mitmed inimesed ei ole Eesti demokraatiast just kõige kõrgemal arvamusel.
Piano rääkis ka, et selleks, et Eestil uuringus veelgi paremini läheks, peaks vähendama muukeelse elanikkonna diskrimineerimist ning tagama, et nad oleksid paremini kaasatud majandusellu.
Freedom in the Worldi uuringus tähendab reiting 1 parimat võimalikku tulemust. Halvim tulemus on 7 ning kui riigi tulemus on vahemikus 1 kuni 2,5, siis võib teda pidada «vabaks». Põhireiting kujuneb kahe alamreitingu keskmisena, mida näidatakse samal punktiskaalal. Eesti reiting on näiteks 1-1, Lätil aga 2-1 ehk kokku 1,5. Poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste alamreitingud kujunevad omakorda mitmekümnele alaküsimusele antavate punktide summana.
Aili Piano, kuidas on Eesti demokraatia olukord viimase aastaga muutunud?
Freedom in the World 2009, mis katab arenguid kalendriaastal 2008, registreeris möödunud aastal hästi väikese Eesti üleüldise poliitiliste õiguste punktisumma paranemise. 2007 vähenes ühe poliitiliste õiguste küsimuse eest antav punktisumma, peegeldades mitmete küberrünnakute mõju Eesti valitsuse toimimisvõimele, kuna mitmed selle kodulehed tuli ajutiselt sulgeda.
Et sellised laiaulatuslikud rünnakud, mida mitmed nimetasid maailma esimeseks «kübersõjaks», lõppesid, naasis 2008. aasta punktisumma 2007. aasta eelsele tasemele.
See väike muutus ei mõjutanud Eesti üleüldisi poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste reitinguid, mis mõlemad on jäänud viimasel viiel aastal tasemele 1.
Kuidas läheb meil võrreldes naabrite Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaaga?
Kolm Balti riiki said koos Soome ja Rootsiga parimad võimalikud reitingud Freedom in the Worldi uuringus: 1 poliitiliste õiguste eest ja 1 kodanikuvabaduste eest (1-7 skaalal, kus 1 tähendab kõige vabamat ja 7 kõige vähem vaba), asetades mõlemad «vabade» kategooriasse.
Siiski näitab suuremat varieeruvust eraldiseisvate punktide hindamine määramaks üleüldiste poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste reitingut. Soome ja Rootsi said paremad tulemused, neile järgnes Eesti, mis sai natuke parema tulemuse kui Leedu ja Läti.
Venemaa, mis koges 2008. aastal veelgi suuremat autoritaarse võimu konsolideerumist, sai poliitiliste õiguste reitinguks 6 ja kodanikuvabaduste reitinguks 5, jättes selle uuringus «mittevabaks».
Mida tuleks teha, et Eesti punktisummat tõsta?
Eestil on ruumi oma tulemuste parandamiseks seaduse võimu ja isikliku sõltumatuse/individuaalsete õiguste valdkondades, eriti riigi etnilise vähemuse ja mittekodanike diskrimineerimise ning nende piiratumate majanduslike võimaluste tõttu.
Uuring asetab Eesti maailma kõige demokraatlikumate riikide sekka. Samas ei tunne paljud Eestis elavad inimesed, et meie riik on väga demokraatlik. Kuidas on võimalik, et me tundume teiste riikidega võrreldes nii demokraatlikud?
Kuigi reiting 1 poliitiliste õiguste ja/või kodanikuvabaduste eest on kõrgeim, mida Freedom in the Worldi uuringus antakse, ei tähenda see, et sellise reitinguga riigil ei ole probleeme inimõigustega ja seal on vabaduste olukord täiuslik. Pigem tähendab see, et uuringu kasutatavate demokraatia mõõtmise kriteeriumite võrdluses läheb riigil paremini kui teistel.
Eesti reiting on Freedom in the Worldis kõrge, põhinedes sellistel teguritel nagu suhteliselt vaba ja õiglane valimiste läbiviimine, valitsuse austus usuvabaduse suhtes ja kodanikuühiskonna võime toimida valitsuse sekkumiseta. Mitmed teised vaadeldud riigid saavad halvemaid punkte seoses probleemidega sealhulgas tõsiselt vigaste valimiste, kõrge korruptsioonitaseme, kohtuvõimu sõltuvuse ja valitsuse seatud piirangute tõttu usu- ja sõnavabadusele.
Eesti on kogenud palju kriitikat 2007. aasta aprillirahutuste tõttu. Mitmed eestivenelased väidavad, et valitsus ei käitunud väga demokraaltikult. Kuidas mõjutasid aprillirahutused Eesti 2007. aasta punktisummat?
Kuna 2007. aasta aprillirahutused olid ebatavaline ilming Eesti-suguses riigis, toodi need välja kui üks aasta põhilisi arenguid Freedom in the World 2008 riigiraportis (mis kattis arenguid 2007. aastal).
Raport märkis ära rüüstamiste ja vandalismi ulatuse ja ka õiguskaitseametnike vastusammud, sealhulgas raportid ülemäärase jõu kasutamisest mõne demonstrandi vastu.
Siiski, kui võrrelda rahutuste lühikest ajavahemikku üldiselt positiivse õigusriikluse olukorraga Eestis aasta ülejäänud osas, ei muutnud need arengud 2007. või 2008. aasta punktisummat.