Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor leiab erinevalt viimasel ajal kõlanud seisukohtadest, et Eestis ei ole liiga palju puuetega inimeste toetuse saajaid.
Nestor: puuetega inimeste toetuse saajaid pole liiga palju
15. jaanuar 2009, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestor selgitas Postimees.ee'le, et Nõukogude ajal oli Eestis 60 000 puudega inimest ning see arv oli selgelt liiga väike.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse arutamisel 90ndate aastate lõpul leidsid eksperdid teiste riikide kogemuse põhjal, et reaalselt võiks toetuse saajate hulk olla 10 protsenti elanikkonnast ehk 130 000 inimest. Reaalne toetuse saajate arv jääb sellest praegu allapoole.
Samuti ei nõustu Nestor väidetega nagu oleks puudega inimesi mõnes teises riigis nagu näiteks Soomes vähem.
«Kui võib jääda mulje, et meil saab toetust osa inimesi, kes mujal ei saa, siis ma kinnitan, et see nii ei ole. Toetus on sel juhul korraldatud mõne teise sotsiaalmeetmega,» selgitas Nestor.
Näiteks kui varem maksti ka Eestis kõrgemat pensioni üle 80-aastastele inimestele, arvestusega, et nende tervis on viletsam, siis ühel hetkel sellisest toetusest loobuti. «Meie süsteem arvestab inimeste vajadustega: mõni 80-aastane võib olla palju tragim kui teine 70-aastane,» ütles Nestor.
Puudega inimeste ebaühtlase jaotumise kohta Eestis ütles nestor, et see on ammu teada fakt, mis peaks pakkuma sotsiaalministeeriumile mõtlemisainet, sest erinevused piirkondade vahel on liiga suured.
«Kindlasti ei saa olla nii, et igal pool on võrdselt 10 protsenti puudega inimesi,» märkis Nestor. Tema sõnul on ebaühtlases jaotuse üks põhjus selles, et vanemaid inimesi, kelle seas on toetuse saajaid rohkem, elab samuti Eestis ebaühtlaselt.
«Kui panna kõrvuti kaart, mis näitab, kus on rohkem puudega inimesi, ja kaart, mis näitab, kus on rohkem eakaid, siis need on kindlasti sarnased,» sõnas Nestor.
Nestor usub, et põhimõttelist priiskamist või raiskamist Eesti puuetega inimeste toetussüsteemis ei ole ning seega pole ka põhjendatud näiteks peaministri Ansipi väljaütlemised, kus reformierakondlane on näinud vajadust toetussüsteemi ümbertegemise järele.