Valitsus andis mullu naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1498 inimesele, mida on üle 300 võrra rohkem kui aasta varem.
Kodakondsuse saajate hulk mullu kasvas
9. jaanuar 2012, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdav enamik ehk 1341 inimest olid enne Eesti kodakondsuse saamist määratlemata kodakondsusega, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Martin Luige BNSile.
138 uuel kodanikul oli varem Venemaa, 10 Ukraina ja kolmel Kasahstani kodakondsus. Üks Eesti kodakondsuse saaja oli varem Valgevene, üks Läti, üks Leedu, üks Hispaania, üks Gruusia ja üks Etioopia kodanik.
Tänavu 3. jaanuari seisuga oli kehtiv elamisluba või elamisõigus 97.768 määratlemata kodakondsusega inimesel. Luige sõnul ei saa politsei- ja piirivalveamet kinnitada, kas kõik kehtivat elamisluba omavad määratlemata kodakondsusega inimesed reaalselt Eestis elavad.
Aastaga vähenes määratlemata kodakondsusega inimeste arv ligi 3200 võrra. Mullu 1. jaanuari seisuga oli kehtiv elamisluba või elamisõigus 100.942 määratlemata kodakondsusega inimesel.
2010. aastal andis valitsus kodakondsuse 1184 inimesele, mis oli väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel. 2009. aastal andis valitsus kodakondsuse 1670 inimesele, 2008. aastal 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.
Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.
Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22.773 inimest.
1999. aastal sai Eesti kodakondsuse 4534 inimest, 1998. aastal 9969 inimest, 1997. aastal 8124 inimest, 1996. aastal 22.773 inimest, 1995. aastal 16.674 inimest, 1994. aastal 22.474 inimest, 1993. aastal 20.370 inimest ning 1992. aastal 5421 inimest.
Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega inimesi 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kaheksa protsenti elanikkonnast.