Riigikohus lõpetas väärteomenetluse liikumise Öine Vahtkond pressiesindaja Larissa Neštšadimova suhtes, kes ööl vastu 26. aprilli 2007 istus rahvusraamatukogu ees pargitud autos ega täitnud politseiametnike poolt politseioperatsiooni käigus antud korraldust avada auto uks.
Menetlus lõpetati, kuna Neštšadimovale politseijaoskonnas koostatud väärteoprotokoll ei sisaldanud piisavalt infot lugemaks süüteokoosseisu täidetuks, vahendas riigikohtu pressiesindaja.
Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse.
Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud.
See tähendab, et «väärteo lühike kirjeldus» peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.
Kui inimesele arvatakse süüks võimuesindaja seadusliku korralduse eiramist peab väärteoprotokollist nähtuma ka võimuesindaja korralduse õiguslik alus ehk õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti.
Seda nõuet peab eriti rangelt järgima juhul, kui korraldus ei olnud vahetult põhjustatud menetlusaluse isiku enda tegevusest, mis ohustanuks avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid.
Selles asjas selgub väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest, et Neštšadimova eiras politseioperatsiooni käigus politsei antud korraldust avada sõiduauto uks. Maakohus tuvastas, et politseioperatsiooni eesmärgiks oli rahvusraamatukogu esise ala vabastamine isikutest ja autodest.
Seejuures ei nähtu väärteoprotokollist, et isikut oleks kahtlustatud õigusrikkumises või oleks tegemist olukorraga, mis ohustaks vahetult avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid.
Seega saaks korralduse õiguslik alus seonduda vaid politseioperatsiooni läbiviimisega. Kolleegium märgib, et teokirjelduses ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mis oli politsei korralduse aluseks.
Kuna kirjeldatud vea kõrvaldamine kassatsioonimenetluses pole enam võimalik, siis tuleb väärteomenetlus L. Neštšadimova suhtes väärteomenetluse seadustiku alusel lõpetada.