Venemaa elanikud ihkavad Eesti kodakondsust aina enam

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni aastaga Eesti passi omanikuks?
Kuni aastaga Eesti passi omanikuks? Foto: graafika: Alari Paluots

Aina rohkem venemaalasi otsib oma juuri Eestis, et tõendada Eesti kodakondsust. Suur nõudlus aga innustab ka neid tegelasi, kes pakuvad «lihtsamat» teed Eesti passi saamiseks.

 
Eesti saatkond Moskvas, peakonsulaat Peterburis ja viimase esindus Pihkvas andsid mullu välja kokku 2066 Eesti passi, mis on viimaste aastate suurim hulk. Lõviosa passidest võtsid saajad välja Pihkvast: üle 1200. Järgneb Peterburi ja siis Moskva.

Välisministeeriumi statistika ei tee vahet esmakordselt ja korduvalt välja antud isikudokumentidel. Kuid võrdlus politsei- ja piirivalveameti kodakondsusosakonnas menetletud esmakordse passi taotluste andmetega teeb pildi selgemaks: umbes pooled venemaalastele antavad Eesti passid lähevad inimestele, kel pole varem mingit Eesti isikut tõendavat dokumenti olnud.

Reisimine on motivaator

«Huvi on aktiivne,» tõdes Postimehele riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes koos komisjoni liikmetega külastas olukorra uurimiseks septembris Eesti peakonsulaadi Pihkva esindust. Sama teema oli hiljem arutusel ka väliskomisjoni istungil.

«Venemaal elab hulk inimesi, kes on legaalselt Eesti kodanike järeltulijad,» sõnas Mihkelson. «On aru saadud, et Eesti kodakondsusel ja passil on väärtus – seda nii Schengeni piirkonna kui USA viisavaba reisimise mõttes.»

Mitme olukorraga kursis oleva allika hinnangul on suurem soov Eesti passi järele tekkinud just noorematel Venemaa elanikel, kelle vanemate või vanavanemate seas leidub Eesti kodanik, kes võis enne sõda elada näiteks praegu Venemaale kuuluvail Petserimaa või Narva-tagustel aladel.

Seda huvi võib tekitada eelkõige tahtmine Euroopas ja maailmas vabamalt reisida või kindlustada Venemaa segases majanduslikus ja poliitilises olukorras endale varuvariant kiireks lahkumiseks.

Nendel inimestel ei ole vaja taotleda Eesti kodakondsust või elamisluba, sest nad juba on seaduse järgi Eesti kodanikud. Seega ei pea nad tegema mingit keeleeksamit, kolima Eestisse või siin elama, samuti pole tarvis loobuda senisest Vene kodakondsusest (topeltkodakondsust Eesti seadus küll ei luba, aga sünnijärgsete kodanike puhul pole seda praktikas võimalik keelata).

Enamik küsijaid saab passi

Tegelikult ei pea inimene üldse praegusaja Eestist midagi teadma, tuleb vaid tõendada enda kuulumist Eesti kodakondsusse. Selleks on tarvis dokumenti, mis näitab, et üks vanem oli enne 16. juunit 1940 Eesti kodanik, ja perekonnaseisudokumenti, millest nähtub, et inimene põlvneb sellest vanemast, kes oli või on Eesti kodanik.

Praktikas hangivad endiste Narva-taguste elanike ja petserimaalaste järeltulijad oma Eesti passi nii, et tulevad ühte Eesti kolmest esindusest Venemaal, täidavad passitaotluse ja lisavad sellele oma dokumendid. Kui inimesel endal Eesti kodakondsust tõendavaid dokumente ei ole, siis saab ta Eesti esinduse kaudu esitada riigiarhiivile päringu vastava arhiiviteatise saamiseks, millele enamasti lisatakse ka dokumendikoopiad. Päringut saab esitada ka iseseisvalt ja interneti kaudu ning neid võimalusi kasutatakse aktiivselt (vt kõrvallugu).

Otsuse, kas esitatud tõendid kodakondsuse kohta on Eesti passi väljastamiseks piisavad, teeb politseiamet. Eelmisel aastal said nad Venemaalt 913 sellist passitaotlust: sh Eesti esindusest Pihkvas 625, Peterburi peakonsulaadist 154 ja Moskva saatkonnast 134 taotlust.

Neist enamik – 853 – on otsustatud rahuldada. Keeldumisega vastati mullu ainult üheksale Eesti passi taotlejale, kelle paberid meie Venemaal asuva kolme diplomaatilise esinduse kaudu PPAsse jõudsid. Ülejäänud taotlused on kas veel menetluses või on nende menetlus eri põhjustel lõppenud.

Kahtlased vahendajad

Kuna Eesti pass on kõrgelt hinnatud dokument, leidub ka neid, kes loodavad selle hankimise pealt teenida. Suvel 2010 võttis Peterburi miilits kinni Eesti kodaniku Alim Danheli, kelle suhtes algatati kriminaalasi suurejoonelise kelmuse paragrahvi järgi.

Vene siseministeeriumi Peterburi ja Leningradi oblasti peavalitsuse andmeil küsis Danheli Eesti, Läti või Leedu kodakondsuse vormistamise vahendamise eest tasu 20 000 – 70 000 eurot, ning hoolimata kõrgest hinnast leidus neid, kes teenust soovisid. Rahast jäid nad ilma, kodakondsust ka ei saanud.

Kõrvalkülje loos on kirjeldatud teist skeemi, kus Eesti passi lubab 16 000 euro eest vahendada Tšehhis asuv firma. Seejuures on tähelepanuväärne, et riigiarhiivi andmeil ei ole neile Tšehhist tänavu tehtud ainsatki päringut Eesti kodakondsust tõendavate dokumentide kohta arhiiviteatise ja koopiate saamiseks.

Samas pole ka sünnijärgsete Eesti kodanike põli Venemaal täiesti pilvitu – ametnikel on seal keelatud omada lisaks Vene kodakondsusele veel mõnda kodakondsust. Samas elab näiteks Pihkva oblasti Petseri rajoonis hinnanguliselt tuhandeid inimesi, kel on taskus peale Vene isikudokumendi ka Eesti pass.

Seda teemat on aeg-ajalt käsitletud ka Vene meediakanalites ning enamasti negatiivses võtmes – muu hulgas nii, et Eesti poliitika sünnijärgse kodakondsuse järgi passide väljastamiseks on justkui Eesti hiiliv invasioon,  taasühendamaks Petserimaad oma territooriumiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles