Ametnikele võidi pensionide kojukannete arv ette kirjutada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Kuigi sotsiaalminister ja sotsiaalkindlustusameti juht on väitnud, et pensioni kojukande piirarvust ei ole juttu olnud, räägib sotsiaalkindlustusameti töötajate kirjavahetus teist keelt.


Nimelt käib seal jutt kuni 12 000 inimesest, kelle kojukandeavalduse pensioniameti töötajad võivad rahuldada. Eelmise aasta lõpuni viisid Eesti Posti töötajad pensioni koju ligikaudu 65 000 inimesele.

«Ajakirjanduses väidetud kojukannete kvoot tõepoolest ei vasta tõele, me lähtume igast inimesest eraldi,» eitas sotsiaalminister Maret Maripuu piirarvu olemasolu.

Tallinna pensioniameti direktori kohusetäitja Kaia Kulla täitis vaid sotsiaalkindlustusameti peadirektori Külli Pedaku käske, informeerides oma kolleege kojukande piirarvudest.

Kulla kirjutab täpselt, mitu kojukande avaldust võib Tallinna piires rahuldada ning kuigi see olevat kõigest 3960, oli avaldusi detsembris juba rahuldatud 4685.

«Nii et palun tõeliselt kõva südant ja igasugune inimlikkus kõrvale heita,» seisis Tallinna pensioniameti direktori kohusetäitja kirjas.

Samuti seisab seal, et väidetavalt räägiti detsembri kolmandal nädalal piirkondlike pensioniametite direktorite koosolekul, et otsuseid tuleb langetada kolmekuulise tähtajaga.
See tähendab, et pensioni kojukannet soovinud isiku taotlus rahuldataks esialgu kolmeks kuuks ja pärast vaadataks taotlus veel kord üle.

Sotsiaalkindlustusameti juhi Pedaku sõnul võis selline info liikvele minna pärast seda, kui jõustus määrus, millega ametile määrati eelarves üldisteks majandus- ja korralduskuludeks tänavu kaheksa miljonit krooni. Esialgsete kavade järgi jätkus sellest 12 000 kojukande jaoks üle Eesti.

Arvamus

Külli Pedak
sotsiaalkindlustusameti peadirektor

Piirmäära kehtestatud ei ole. Jutt võis tulla sellest, et seaduse seletuskirjas oli nimetatud kaheksa miljonit krooni, mis on sotsiaalkindlusametile määratud korraldus- ja majanduslikeks kuludeks.

Meie rääkisime esialgsest planeeringust, et raha oli umbes 12 000 kojukande jaoks. Samas ei teadnud siis keegi veel nii täpselt, kui suureks võib kojukande nõudlus minna, ja see piirarv on ka praeguseks juba ületatud. Samuti ei ole eelarves ühtegi rida, kus oleks kirjas, kui palju pensioni kojukannetele raha peab kuluma.

Et meie arust on kojukanne põhjendatud vaid juhul, kui inimene on üle 90 aasta vana ja voodihaige, ei saa nii olla. See lihtsalt ei saa nii olla! Ei tohiks kõike nii tõena võtta, mida inimesed teile kirjutavad.

Detsembri lõpus informeerisin ka sotsiaalministeeriumi sellest, et me ei saa jääda selle piirmäära sisse.

Kristel Sarapuu
sotsiaalministri nõunik

Nagu ka minister [Maret Maripuu] on öelnud, siis sellel arvul ei ole mingit alust ja ei vasta tõele. Ütlen, et inimesed on meile kõige tähtsamad. Ma küll ei oska teile praegu peast öelda, kust see arv 12 000 tulla võis, ent ilmselt kerkis see üles siis, kui rääkisime eelmisel aastal eelarve esialgsest planeeringust.



Samas püstitakse koosolekutel igasuguseid küsimusi ning arutletakse erinevatel teemadel, nii et kordan – ei oska kommenteerida. Eks praegu käib faktiline töö ja praktikas selgub, arvud ju päevast päeva muutuvad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles