Tartu Ülikooli õigusteadlaste hinnangul uus avaliku teenistuse eelnõu ei muuda töötamist riigiasutustes atraktiivsemaks, vaid pigem võib selle planeeritud kujul jõustamine tuua kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse avalikus teenistuses.
Teadlased: uus seadus võib jätta riigiasutused pädevate töötajateta
11. jaanuar 2012, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avaliku teenistuse seaduse eelnõuga soovitakse muuta avalik teenistus läbipaistvamaks ning soodustada kvalifitseeritud tööjõu liikumist avaliku ja erasektori vahel, praegune eelnõu nimetatud eesmärgi saavutamist ei soodusta,» leiavad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud.
Teadlaste hinnangul ei muuda eelnõu töötamist avalikus teenistuses atraktiivseks, pigem teeb erinevate soodustustes ja tagatiste kaotamine avalikus teenistuses töötamist oluliselt vähem ligitõmbavaks. See võib kaasa tuua kvalifitseeritud tööjõu puuduse avalikus teenistuses.
«Kui sotsiaalseid tagatisi ja igasuguseid soodustusi vähendatakse, siis miks peaks inimene sinna tööle minema,» kommenteeris uut avaliku teenistuse seaduse eelnõu Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk. «Seda enam, et suurem osa (praegustest ametnikest – toim) viiakse üle töölepingu alusele tööle ja selle järgi saab kiiresi koondada ja töölepingut lõpetada,» lisas ta. Meruski sõnul puuduvad praeguses eelnõus sellised tagatised, mis meelitaksid inimesi riigiametitesse tööle.
Meruski sõnul võiks osa riigiametnikke, kes sisuliste otsuste tegemisega seotud ei ole, jääda ilma riigiametniku staatusest. «Kui ühtede vastutus on suurem kui teistel, siis peaks ametnikel olema mingisugused suuremad, ma ei oskagi öelda millised, sotsiaalsed tagatised,» leidis professor.
Samuti leiavad teadlased oma arvamuses, et mõnede kavandatud ametnike tagatiste vähendamise muudatused ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega.
Ka võib seaduse praegusel kujul vastuvõtmine tekitada olukorra, kus haldusakte ja –lepinguid võivad sõlmida vaid asutuse juhid. «Kõigi haldusotsuste langetamine ametiasutuse juhi tasandil ei ole aga otstarbekas ja muudab süsteemi jäigaks ning formaalseks,» kinnitavad teadlased.
Professor Merusk tõi näiteks ehituslube väljastava asutuse. «Praegu võib haldusmenetluse seaduse järgi asutuse juht oma käskkirjaga volitada osakonna töötajat, ametnikku seda menetlust läbi viima ja ehitusluba välja andma,» selgitas ta. Uue eelnõu kohaselt aga on haldusaktide andmise, toimingute sooritamise ja halduslepingute sõlmimise õigus üksnes ametiasutuse juhil. «Ta ei jõua seda teha ning nii või teisiti muutub see formaalseks,» tõdes Merusk.
Professori kinnitusel on Eesti praegune avaliku teenistuse seadus ajale jalgu jäänud ning seda oleks vaja muuta, aga enne muutmist oleks vaja kavandatavad muudatused uuesti läbi vaadata ja analüüsida. «Nende asjadega juhtub tihti nii, et väga kitsas ringis tehakse valmis ilma asjaosalisi kaasamata, ilma põhjalikuma analüüsita, siis tekivad need probleemid,» tõdes õppejõud.
Kas Tartu Ülikooli teadlaste tehtud ettepanekuid ka arvestatakse, pole Meruski sõnul teada. «See on üldse erand, et meie poole pöördutakse, sest tavaliselt seda ei tehta,» sõnas professor.