Põline rannakalur peab rumala juhuse tõttu püügiõigust ostma

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Rumala juhuse tõttu kaheks aastaks püügivõimaluseta jäänud Hiiu rannakalur peab ajaloolist püügiõigust vabaturult kalli hinnaga juurde ostma, sest muidu võib ta jääda püügiloast hoopis ilma.

Hiidlasest rannakalur Arne Uusneem käis kuni 2005. aastani kolmese sõpruskonnaga kalal, jagades omavahel ajaloolist püügiõigust 44 nakkevõrgule ja 4 mõrrale, kirjutab Hiiu Leht.

Püünised olid vormistatud ühe sõbra nimele, kes aga viinavea tõttu jättis 2006. aastal õigeks ajaks kutselise kalapüügiloa pikendamata.

Rumal juhus

Kui Uusneem asjale jaole sai ja vähemalt 2007. aastaks luba saada üritas, selgus, et sõber oli ka enda füüsilisest isikust ettevõtja staatuse ilma sõpradele rääkimata n-ö ühe arvutiklahvi klõpsuga ära lõpetanud ja nii jäid võrkude omanikud kaks aastat järjest püügivõimaluseta.

Uusneem ostis siiski sõbra nimel olnud ajaloolise kalapüügiõiguse ja püügivõimaluse enda nimele eelmise aasta alguses ja juba teadis mees, et ostu-müügi lepingus märgitud 44 võrku ja 4 mõrda ta tegelikult kätte ei saa, kuna kaks püügivõimaluseta aastat (2006 ja 2007) vähendavad püügiõigust kahe kolmandiku võrra.

Võrkude arvu vähendati

Nii jäi 2008. aastal Arne Uusneeme ja Enn Sinilaiu kasutada 15 nakkevõrku ja 3 mõrda ning vähenduse põhjuseks on seadus, mis võtab arvesse taotleja poolt eelneval kolmel aastal (antud juhul siis 2005, 2006 ja 2007) omandatud püügivõimalusi ja vähendab neid püügiõiguseta aastate võrra.

Alla kümne võrgu püügiluba ei saa

Kui Uusneem mullu novembris, nagu ette nähtud, taas esitas avalduse 15 nakkevõrgu ja 3 mõrraloa saamiseks käesolevaks aastaks, selgus ootamatult, et tema püügiõigust oli jälle vähendatud.

Nüüd läksid needsamad püügivõimaluseta aastad arvesse juba teist korda ja kärpisid ajaloolist püügiõigust taas kahe kolmandiku võrra. Mehed said õiguse püüda vaid viie nakkevõrguga ja jäid mõrdadest päris ilma, paraku alla kümne võrgu omanikele püügiluba enam ei antagi.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kalandusosakonna kantsler Toomas Kevvai ütles, et antud juhul on Uusneem ministeeriumi jaoks nagu täiesti uus püüdja ja kui isik vahepeal püügivõimalust ei taotlenud, võetakse arvesse viimase kolme püügiaasta keskmine.

«Lähtekoht on see, et tekitada ajalooline järjepidevus ja kui keegi on vahepeal loobunud, siis uuesti alustada on võimalik ainult võrke ostes. Võrgud on kõigi vahel ära jagatud ja kui keegi loobub, siis keegi teine saab juurde,» selgitas Kevvai.

Püügiõigust juurde osta on väga kulukas, ning Uusneeme teada maksab n-ö mustal turul ajalooline püügiõigus ühe võrgu kohta 1000-3000 krooni.