Venemaa Arhangelski oblasti uurimiskomitee kavatseb anda Eesti luureteenistuste endise koordinaatori Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse, mis kehtiks kogu maailmas.
Venemaa tahab Krossi suhtes anda rahvusvahelise vahistamismääruse
12. jaanuar 2012, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kavatseme anda Krossi suhtes rahvusvahelise vahistamismääruse välja lähipäevil. See tähendab, et teda hakatakse taga otsima kogu maailmas,» ütles juurdluskomitee pressiesindaja Svetlana Tarnajeva BNSile.
Eesti riigiprokuratuur on edastanud Venemaale palve anda endise luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi puudutav kriminaalmenetlus Eestile üle, kuid Venemaa ei ole sellele vastanud.
Riigiprokuratuur teatas teisipäeval, et on vastanud Venemaa õigusabipalvele enne 12. detsembrit ning andnud teada, et on Krossile edastanud kutse ilmuda Venemaale ülekuulamiseks ning Kross on vastanud, et tal ei ole võimalik ülekuulamisele ilmuda.
«Riigiprokuratuur edastas Venemaale Eerik-Niiles Krossi tunnistajana ülekuulamise protokolli ning palve anda Venemaa kriminaalmenetlus Eestile üle, millele Venemaa ei ole vastanud,» selgitas riigiprokuratuur.
Läinud aasta lõpus Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) ühinenud Kross ütles detsembris Postimehele, et Eesti kodaniku ja Eesti elanikuna ei pea ta end mingil moel Vene jurisdiktsiooni alla kuuluvaks. «Seetõttu ei pea ma võimalikuks Venemaale ülekuulamisele sõita ega ka Vene Föderatsiooni riigiasutustega selles küsimuses
vahetult suhelda,» lausus ta.
Kutse on tingitud Krossi väidetava seotusega laeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Kross on andnud Eesti uurimisasutustele ütlusi juba 2010. aastal. Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.
Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.
Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et
alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.
Kaaperdamises süüdimõistetute seas oli ka Eesti kodanik Jevgeni Mironov, kellele kohus määras seitsme aasta pikkuse vangistuse range režiimiga koloonias.