Kõva: maaelu vajab euroraha ja riigi töökohti

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalvi Kõva.
Kalvi Kõva. Foto: Liis Treimann

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva ütles täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, et maapiirkondade elukvaliteeti tõstaks riiklike töökohtade ümberasustamine ning Euroopa liidu suhtumise muutumine Eesti põllumeestesse.

Maaelu arendamise olulisimaks ülesandeks pidas Kõva seda, et siinsed põllumehed jõuaksid Euroopa ametivendadega võrdsemale pulgale.

«Toetustel on suur mõju maaelu arengule. Peame saavutama, et meie põllumeeste toetused oleksid 90 protsenti Euroopa liidu keskmisest. Euroopa liit pakub praegu, et me jõuaks sinna aastaks 2028, aga peame sinna jõudma märksa varem, juba järgmise eelarveperspektiivi jooksul,» kinnitas komisjoni esimees.

Lisaks sellele pidas Kõva oluliseks riigi otsustavat tegevust töökohtade loomisel kohalikesse keskustesse. «Ma arvan, et 10 protsenti ministeeriumide töötajad saaksid töötada kaugtöö vormis. Peaksime tegema analüüsi, milliseid ameteid kannatab viia Tallinnast väljapoole,» ütles Kõva.

Kaugtööd võiksid teha ametnikud, kelle töö iseloom ei nõua viibimist ministeeriumis või liikumist riigiasutuste vahel. Töö eelduseks oleks Kõva sõnul hea andmevahetusvõimalus ja riigi omandis olevad hooned maakondades.

«Madalama palga maapiirkondades peab kompenseerima elukeskkonna kvaliteet ja korraldus. Siin on suur roll omavalitsustel,» kirjeldas Kõva.

Komisjoni esimees nägi maapiirkondade arengus positiivseid märke aga juba praegu. «Viimase 10 aasta jooksul on väljaränne maalt peatunud. Noored on tagasi läinud oma juurte juurde,» iseloomustas Kõva. Sama tähtis on toidujulgeolek, milles Eesti on mitmetes valdkondades jõudnud tasemele, kus elanike vajadused toiduainete järgi suudetakse katta 100-protsendiliselt kodumaise toodanguga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles