Ehitaja: tööde projekt ei vastanud tegelikule olukorrale

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets Facio ehitusest maha jäänud koolimaja varemete ja poolikute juurdeehituste juures.
Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets Facio ehitusest maha jäänud koolimaja varemete ja poolikute juurdeehituste juures. Foto: Mihkel Maripuu

Vaeküla koolis töid teostanud Elinord Ehituse (Elinord Ehitus on Facio Grupi uus nimi) juhatuse liige Toomas Tromp põhjendab ehituse poolelijätmist sellega, et tööde aluseks olnud projekt erines tegelikust olukorrast:

Vaeküla kooli ehitustööde peatöövõtjaks olid Elinord Ehituse OÜ ja Facio Ehituse OÜ. Ehitustööde käigus ilmnes mitmeid projektis mittekajastuvaid asjaolusid. Ehitustööde aluseks olnud projekt ei vastanud mitmes osas tegelikule olukorrale, oli ebapädev ja ehitustööde teostamiseks ilma muudatusteta meie hinnangul kõlbmatu.

Projekteerimise käigus oli tegemata jäetud uuringud ja olemasoleva hoone seisundi ekspertiisid. Sellest tulenevalt osutus möödapääsmatuks uute projektlahenduste väljatöötamine, mis omakorda tõi kaasa ajakulu.

Mõned näited ehitusprojekti mittevastavusest. Esiteks, projektis kajastatud olemasolevad kiviseinad osutusid tegelikult puitvaheseinteks. Teiseks, paekivivundamendid osutusid tegelikult maakivivundamendiks. Kolmandaks, projekt ei näinud ette radooni tõkestavaid meetmeid.

Meie 2011. aasta märtsis tehtud kontrollmõõtmised näitasid, et radoonitase Vaeküla koolis ületas kohati kümme korda lubatavat piirnormi. Neljandaks, hoonete välisseinte kandevõime ei olnud piisav tagamaks uute betoonvahelagede koormusi.

Eelloetletu viimine vastavusse ehitusnormidega tõi kaasa suure ajakulu. Pakkusime tellijale mitut varianti tööde lõpuleviimiseks, sealhulgas uusi projektlahendusi ja uut lõpptähtaega.

Kahjuks Riigi Kinnisvara ja ilmselt ka haridusministeerium ei võtnud ühtegi ettepanekut vastu. Nad ei arvestanud esilekerkinud asjaoludega ega olnud nõus tähtaegasid pikendama, pannes kogu projekteerimise käigus tegemata töö ehitaja riisikoks.

Peatasime tööd 2. juunil 2011 ja 3. juunil saatsime Riigi Kinnisvarale lepingu ülesütlemise teate tellijapoolsete lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu. Kuna ka tellija otsustas samaaegselt lepingu üles öelda, tekkis poolte vahel vaidlus, mis hetkel on arutusel kohtus.

Objektil töötas keskmiselt 30-40 ehitustöölist. Kindlasti võis esineda takistusi materjalide tarnetega, aga see ei olnud venimise osas nimetamist vääriv põhjus. Palga on kõik kätte saanud ja meil ühtegi pretensiooni teada ei ole.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles