USA analüütik: Leedul on põhjust olla mures Venemaa pärast

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Leedul on põhjust olla mures Venemaa käitumise pärast, ütles täna USA analüütik Ian Brzezinski, kutsudes Vilniust eraldama kaitsekulutusteks enam raha.
 


«Leedul on õigustatud põhjus olla mures, ent mitte ärevuses. Valmistab pettumust näha, kui palju raha Venemaa eraldab oma kaitse-eelarvesse ning kasutab seda oma sõjalise kohaloleku tugevdamiseks selles regioonis eesmärgil, millest ma päris täpselt aru ei saa, välja arvatud võibolla oma naabrite hirmutamiseks,» rääkis Brzezinski usutluses BNS-ile.

Ta osutas, et tegemist on poliitikaga, mille juured on minevikus, nostalgias mineviku järele ning ressursside vale kulutamisega, mis peaksid minema majanduse arendamisele, poliitiliste institutsioonide liberaliseerimisele, enda integreerimisele Euro-Atlandi (kui mitte globaalse) turuga.

Küsimusele, mis on selle tagajärjed, et Leedu kulutab kaitsevaldkonnale kõigest protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust, vastas analüütik, et tema hinnangul teeb Leedu sellega vea.

«Ma mõistan täielikult, et kokkuhoiu aegadel tuleb teha kärpeid. Ent ma olen pettunud selles, et ma ei näe pikaajalist kava kaitsekulutuste suunamiseks tagasi kahe protsendi tasemele,» viitas Brzezinski. Ta tõi näiteks Suurbritannia, kes on teatanud kaitsekulutuste kärpimisest, ent teinud plaani ka nende suurendamiseks tulevikus.

«Poliitilised lubadused on antud käegakatsutavatele tulevastele eelarve-eesmärkidele tuginedes, mis näitavad kaitse-eelarve suurenemist. Sama peaks olema siin, Leedus,» leidis analüütik.

Kui Leedu ei demonstreeri ustavust kaitse-eelarve taaselustamisele, annab ta oma osa transatlantilise kokkuleppe nõrgenemisse, osutas ta.

Küsimusele, kas ta on nõus arvamusega, et USA presidendi Barack Obama algatatud taaskäivitamise poliitika suhetes Venemaaga on ebaõnnestunud, vastas Brzezinski, et ebaõnnestumine on tema hinnangul liiga tugev sõna.

«See pole olnud poliitika, mis oleks toonud kaasa põhimõtteliselt uue suhte Venemaa ja Lääne, Venemaa ja USA vahel,» märkis ta.

«Ma arvan, et sellest on kahju, kuna kahe riigi vahel on nii palju võimalusi, et vastata ühist muret valmistavatele väljakutsetele. Probleemiks on, et [Venemaa peaminister Vladimir] Putin pole tegelikult samaga vastanud. Ta on jätkuvalt üldiselt vähe aldis koostööle võtmeküsimustes nagu Iraan, ta hellitab endiselt minevikunostalgiat, milles sisaldub Venemaa domineerimine oma lähiümbruse üle, mis on minu arvates vastuolus nende riikide õigusega olla suveräänsed riigid ning vastuolus euroatlantilise kogukonna huvidega. Tema keelekasutus on jätkuvalt vastanduv,» lausus Brzezinski.

«Seega, ma ei arva, et taaskäivitamine on olnud väga edukas ning seda toonitati just hiljuti, kuna tänane Venemaa on vähem demokraatlik riik, kui ta oli neli aastat tagasi,» märkis analüütik.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles