Masendav majandusolukord pole peresid veel lastele «ei» ütlema pannud. Viimase viie aastaga on iive järjest paranenud ning maagilisest nullist on puudu veel vaid veidi alla 600 lapse.
Eesti iive paranes jõudsalt
17. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanike iive liigub järjekindlalt nulli poole. Kui veel 2007. aastal oli iive negatiivne – miinus 1741 –, siis möödunud aastal kasvas sündide ja surmade vahe juba 592ni. Asi läheb positiivsemaks mõlemast otsast: kasvanud on sündide arv, samas kui surmade arv järjekindlalt väheneb.
«Inimeste kindlustunne on aastatega suurenenud ning see on omakorda ilmselgelt suurendanud julgust muretseda lapsi,» tõi Tartu Ülikooli teadur Mare Ainsaar välja paranevate arvude põhjuse. «Inimestele annab kindlustunde paranenud toimetulek ning viimasel ajal on see süstinud päris palju optimismi.»
Elujärg paraneb üha
See ei pruugi aga tähendada, et ühte perre sünnib rohkem lapsi, vaid pereloomise ikka on jõudnud rohkem inimesi. «Lähitulevikus mõjutab sünde ka see, et pereloomise ikka jõuavad rohkemaarvulised põlvkonnad,» lisas Ainsaar.
Nimelt hakkavad täiskasvanuks saama laulva revolutsiooni aegsed (aastatel 1988–1991 sündinud – toim) lapsed. Lisapõhjus sündide kasvuks võib olla ka vanemahüvitis.
Mullused tulemused on oodatust paremad. Kui Eurostati prognoosi järgi pidi möödunud aastal Eestis sündima 14 956 last, siis tegelikult sündis lapsi 16 235. Eurostati prognoositud 17 251 surma asemel oli neid 16 827.
Aastaid rahvastiku-uuringutega tegelnud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit nägi surmade vähenemise põhjusena ühelt poolt paranenud elujärge, kuid ka igasuguste õnnetuste vähenemist.
«Suremus langeb pigem tänu naiste tervisele, sest meeste suremus meil nii jõudsalt ei parane,» lisas Ainsaar.
Tiidu sõnul on sel mitu põhjust ja üks neist bioloogiline tagapõhi, sest mehed surevad naistest varem ka arenenud maades. Samas on arengumaades asi pigem vastupidi. «See on seotud naiste kehvema staatusega neis riikides,» lisas ta.
«Kui arenenud riikides on meeste-naiste eluea vahe ligi viis aastat, siis meil üle kümne,» lausus Tiit.
Ent juba pensioniikka jõudnud Eesti mehed elavad pea sama kaua kui naised. Meeste peamised riskifaktorid on alkohol ja õnnetusjuhtumid.
Iibe kasv ei pruugi aga samas tempos jätkuda. Kuigi Ainsaare hinnangul võiks sündide arv järgnevatel aastatel veelgi kasvada, on praegu suurim oht maad võttev majanduslangus. «Kui on rasked ajad, siis inimesed muutuvad paratamatult ettevaatlikumaks,» rääkis ta.
Tiit meenutas 1930. aastate majanduskriisi. «Nendel aastal oli Eestis iive negatiivne,» lisas ta. «Kui vanemahüvitis edasi toimib, siis võib-olla midagi väga hullu ei juhtugi.»
Madalseis on seljatatud
Ainsaare hinnangul on järgneva seitsme kuni kümne aasta jooksul olemas võimalus, et
iive läheb nulli. «Selle õnnestumine sõltub majandusest ja valitsuse toimetamise tulukusest ning inimeste optimismist,» lisas ta.
Tiidu hinnangul võib asi edaspidi halvemaks minna, sest sünnitusikka jõuavad väikesearvulised põlvkonnad.
Siiski ei jõua praegused arvud kaugeltki järele paarkümmend aastat kestnud perioodile, mil Eestisse lisandus igal aastal ligi 25 000 last. Praeguseks on aga seljatatud 15 aasta tagune madalseis, mil iive jäi 8000 inimese võrra miinusesse.