Sõnajalgade looduskaitseala laiendamise plaan luhtus

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres ja Oleg Sõnajalg oma Saaremaal asuval kinnistul.
Andres ja Oleg Sõnajalg oma Saaremaal asuval kinnistul. Foto: Raigo Pajula

Sõnajalgade perekond taotles nende suvekodu naabruses asuva kinnistu looduskaitse alla võtmist, pöördudes selleks korduvalt kohtusse, kust õigust ei saanud. Äsja otsustas ka riigikohus kaebuse rahuldamata jätta.

Viivi ja Siiri Sõnajalg esitasid koos abikaasadega keskkonnaministrile ettepaneku võtta Saaremaal asuva Laidunina hoiuala koosseisu Kadakaranna kinnistu, kirjutas Saarte Hääl 2008. aastal. Nimelt oleks see tähendanud, et nende naabrusesse jääval kinnistul oleks kadunud ehitusõigus. Taotlust põhjendati aga sooviga hoida loodust.

Kui keskkonnaministeerium taotlust heaks ei kiitnud, pöördusid Sõnajalad korduvalt kohtusse, kuid nende kaebust ei rahuldatud.

Ka riigikohtu 12. jaanuari otsuses seisab, et kaebajatel puudus üldse õigus kohtusse pöördumiseks ning kohtud on kaebuse õigesti rahuldamata jätnud. Nii jäeti see rahuldamata ka nüüd.

Põhjus, miks puudus õigus kohtusse pöördumiseks, oli selles, et loodusobjektide kaitse alla võtmine toimub üksnes avalikes huvides. Kinnisasja omaniku omandiõigus ei ulatu selleni, et ta saaks nõuda naaberkinnistu kaitse alla võtmist hoiualana. Miski ei viita sellele, et loodusobjektide kaitse alla võtmine peaks toimuma kaebajate kui naaberkinnistute omanike omandiõiguse kaitsmise eesmärgil.

Otsuses seisab, et algselt Euroopa Komisjonile esitamiseks kehtestatud nimekirjas oli Laidunina loodusala pindalaks 87 ha ning antud asjas oli vaidlus seotud ca 3 ha kaitse alla võtmisega. See moodustab vähem kui 3,5% algselt kavandatud hoiualast, mistõttu ka hoiuala mittelaiendamisel jääb märkimisväärne osa kaebajate kinnistute ümbrusest kaitstuks.

Veel lisab kohus, et hoiuala laiendamata jätmine ei anna iseenesest alust ehitustegevuseks, maaparanduseks ega muuks inimtegevuseks ning elamuid asub aga hoiuala lähiümbruses praegugi, sh kaebajate elamu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles