Põllumajandusministrile ei meeldi lennata

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tunnistab, et ei armasta igasugust edasi-tagasi reisimist ei lennuki, laeva ega mis tahes muu sõidukiga, kuna suurem osa neist sõitudest olevat asjatud. Pildil lahkub Seeder valitsuse istungilt mullu septembris.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tunnistab, et ei armasta igasugust edasi-tagasi reisimist ei lennuki, laeva ega mis tahes muu sõidukiga, kuna suurem osa neist sõitudest olevat asjatud. Pildil lahkub Seeder valitsuse istungilt mullu septembris. Foto: Mihkel Maripuu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder torkab silma sellega, et on viimase kahe aasta jooksul puudunud peaaegu pooltelt Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumistelt.

Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa põllumajandusministrite nõukogu koos käinud 23 korda, Seeder on neilt puudunud kümnel korral.

Enamasti saadab Seeder kohtumistele enda asemel asekantslerid ja/või Eesti Euroopa Liidu esinduse asejuhi Gert Antsu. Põllumajandusminister ei osale põhimõtteliselt ministrite kalandusteemalistel aruteludel, kuna seal peaks tema hinnangul osalema hoopis keskkonnaminister.

Samas on ta puudunud kahe aasta jooksul ka viielt ministrite kokkusaamiselt, kus arutati Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika tulevikku, ning see muudab mõnedki ametnikud ja põllumajandusringkonnad murelikuks.

Reetlik nädalainfo

Reeglina viitab Seedri puudumisele juba põllumajandusministeeriumi nädala eelinfo. Eelmise aasta detsembris jättis Seeder aga kohtumisel osalemata hoolimata sellest, et ta pidi sinna eelinfo kohaselt minema. Samuti pidi ministri enda initsiatiivil sügisel toimuma Poolas oluline kohtumine Euroopa Liidu põllumajandus- ja maaeluvoliniku Dacian Cioloşega, aga Seeder jättis lihtsalt kohale lendamata. Niisiis läks Balti riikide põllumajandusministrite ja Cioloşe kohtumisele Eestist vaid kantsler. Postimehe andmetel andis ka Cioloş märku, et on Seedri käitumisest pettunud.

Kui Seedril on kohtumised Soomes või Lätis-Leedus, käib ta seal vastavalt laeva või autoga. «On näha, et minister ei taha lennata – kui vähegi võimalik, eelistab ta kasutada autot, rongi või laeva,» väitis Postimehe nimetuks jääda soovinud allikas. Kui minister on juba Lääne-Euroopasse jõudnud, kasutab ta edasiliikumiseks rongi.

Allikate kinnitusel on ette tulnud, et lendu ootama tulnud Seeder lahkub lennujaamast. Need lennujaamast lahkumised kipuvad olema seotud eelkõige juhtudega, kui Brüsseli-lend hilineb või jääb ära. Enne lennujaamast lahkumist kirub ta seejuures lennufirmat.

Kui võtta välja viimasel detsembrikuisel ministrite nõukogul osalejate nimekiri, on see aukartustäratav – 27 ELi liikmesriigist vaid viit ei esindanud minister. Seejuures esindas näiteks Hispaaniat koguni neljaliikmeline delegatsioon eesotsas ministriga, Eestit aga vaid esinduse asejuht Gert Antsu.

Hobusekasvatajate koosolek

Läinud aasta aprillis Brüsselis peetud põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel oli päevakorras kalanduspoliitika, taimekaitsevahendite turule lubamise teema ja kvaliteedipoliitika. Seeder eelistas aga minna Tartusse, kus osales hobusekasvatajate seltsi aastakoosolekul ja avas maamessi.

Kes poliitilisest suhtlusest midagigi teavad, mõistavad, et ministritega ajavad asju ministrid, nii nagu ajavad peaministritega asju peaministrid. Ükskõik, kui suurepäraselt pole Seedrit asendanud asekantslerid või Antsu, on nende sõnal kõrgemas liigas vähem kaalu kui ministri omal. Ministri asendajate volitused öelda välja põhimõttelisi poliitilisi seisukohti on paratamatult piiratud. Ametlikust vaat et olulisemaski koridorilobis ei võeta aga madalama astme ametnikke lihtsalt jutule.

Postimehe allikad peavad Seedrit kodumaal väga heaks ministriks, kelles aga kohustus välismaal inglise keeles rääkida krambi tekitab, ehkki tema keeleoskus on allikate väitel piisav.

Kokkuvõttes kerkib Postimehe allikate kinnitusel küsimus, kas Seeder kaitseb Eesti põllumajanduse huve piisavalt hästi ajal, mil tuleb kompromissitult võidelda selle nimel, et siinsed põllumehed saaksid lääne kolleegidega võrdseid toetusi.

Lennuhirmu all kannatajate hulka võib Eestis kindlasti mõõta mitte sadades, vaid tuhandetes.

On selgemast selgem, et isegi kui sellise kaliibri poliitikul oleks lennuhirm, teeks ta kõik endast oleneva, et see välja ei tuleks. Teisalt on Seeder siiski lennanud kohale enam kui pooltele põllumajandusministrite nõukogudele.

Seeder ei salga, et on puudunud ligi pooltelt põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogudelt. «Ma arvan, et ei olegi vajadust ega mõistlik käia kõigil nõukogudel,» lausus ta. Seedri väitel on ta kohal käinud alati, kui arutatakse olulisi teemasid, mille käsitlemisel peaks minister kohal olema. «Pealekauba pole ma läinud kohale nendele nõukogudele, kus põhiteema on kalandus,» lisas ta. «Seal peaks Eestit esindama keskkonnaminister.»

Mullu oli Seedri mälu järgi kalandus põhiteema kolm korda. Detsembrikuisele nõukogule lubas minister ministeeriumi eelinfo järgi kohale minna, aga ei ilmunud ometi kohale. «Kui ma õigesti mäletan, siis lend lükati edasi,» meenutas Seeder. «Ei olnud mõtet minna nõukogule, kus minu punktid olid juba läbi arutatud.»

Seedri sõnul on tal jäänud ametiajal minemata kolmele nõukogule ka seetõttu, et lend on edasi lükkunud või ära jäänud.

Sügisese Poola-kohtumise ärajäämise põhjuste meenutamine Euroopa Liidu põllumajandusvolinikuga võttis Seedril rohkem aega. «Poolas ma tõesti ei käinud,» möönis ta. «Pean kalendrist vaatama, mis mul oli… Mul olid mingid olulised asjad Eesti riigis.»

Veidi hiljem ütles Seeder, et ei jõudnud kohtumisele seetõttu, et tema soovis kohtuda Cioloşega silmast silma, aga selle asemel korraldati voliniku kohtumine kõigi kolme Balti riigi põllumajandusministriga. «Mina soovisin kahepoolset kohtumist, aga see muudeti ära. Tehti ühisnõupidamiseks, kus olid kõik Balti riigid.»

Ei karda ega naudi

Lennuhirmu minister eitas. «Sellel põhjusel pole küll ühtki kohtumist ära jäänud ega edasi lükkunud,» lausus ta. «Aga ma võin öelda, et kindlasti ei naudi ma lennukiga sõitmist. Mina ei kuulu nende hulka, kellele väga meeldib reisida, lennata, sõita laevaga või millega iganes...»

Seedri hinnangul on igasugu kohtumisi ja koosolekuid üleliia palju nii Eestis kui väljaspool. «Liiga kergesti lepitakse kohtumisi kokku ja seda olen ka ministeeriumis öelnud, et ministrite nõukogu kutsutakse kokku liiga kergekäeliselt. Poliitturismi, eurobürokraatiat ja niinimetatud põllumajandusdiplomaatiat on Euroopa Liidus lubamatult palju,» lisas ta. «Osale poliitikutest ja ametnikest on tööreisid ja «diplomaatilised» õhtusöögid kujunenud elulaadiks. Jututubadeks muutunud nõupidamisi Brüsselis tuleks vähendada.»

Seeder pole sugugi kõige loium nõukogudel osaleja – erakonnakaaslane Juhan Parts teeb talle pika puuga ära. Transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaministrite nõukogu on puhtalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kohus, aga riigikantselei andmetel osales Parts mullu peetud üheksast nõukogust vaid kahel.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar ütles, et ministritel tuleb võtta nõukogudes käimist tõsiselt. Mõnel ministril on palju nõukogusid ja Lepassaare kinnitusel on loomulik, kui ta ei jõua neil kõigil käia. Samas jätab mõne ministri osalus tema hinnangul soovida. «Aeg-ajalt tõepoolest ministrid ei taha neile nõukogudele minna ja see on olnud probleem,» tunnistas Lepassaar. Samas on sellised kohtumised liiga olulised, et neid moe pärast külastada.

Ministrite osalemine nõukogudel 2011

•    Majandus- ja rahandusasjade nõukogu (osaleb reeglina rahandusminister): kokku oli 11 nõukogu, Jürgen Ligi osales 10 korral.
•    Konkurentsivõime nõukogu (sõltuvalt teemast osaleb majandus- ja kommunikatsiooniminister või haridus- ja teadusminister): kokku oli 5 nõukogu, Juhan Parts osales ühel nõukogul, Jaak Aaviksoo osales ühel nõukogul.
•    Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu: kokku oli 9 nõukogu, Juhan Parts osales kahel nõukogul.
•    Välissuhete ja/või üldasjade nõukogud: kokku oli 19 nõukogu, neist osales Urmas Paet 13 korral, Mart Laar ühel korral, Siim Kiisler ühel korral (üldjuhul osaleb neil nõukogudel välisminister).
•    Sise- ja justiitsasjade nõukogu (kestab kaks päeva, ühel päeval osaleb siseminister, teisel justiitsminister): kokku oli 7 nõukogu, neist osales Ken-Marti Vaher kolmel nõukogul, Kristen Michal kolmel nõukogul, Marko Pomerants ühel ja Rein Lang ühel korral.
•    Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu (osaleb põllumajandusminister, viimasel ajal kalandusteemalistel aruteludel ka keskkonnaminister): Kokku oli 12 nõukogu, Helir-Valdor Seeder osales kuuel nõukogul, Keit Pentus kolmel nõukogul.
•    Haridust, noori, kultuuri ja sporti puudutav nõukogu EYCS (osaleb haridus- ja teadusminister või kultuuriminister): kokku oli kolm nõukogu, Jaak Aaviksoo ja Rein Lang osalesid kumbki ühel.
•    Tööhõivet, sotsiaalpoliitikat, tervist ja tarbijakaitset puudutav nõukogu EPSCO: kokku oli viis nõukogu, sotsiaalminister Hanno Pevkur osales neljal nõukogul.
Allikas: riigikantselei

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles