Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et kodakondsuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ning võrdsuspõhiõigusega. Teder saatis täna riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Samuti tuleb tema hinnangul seadusega tagasiulatuvalt lahendada olukorrad, kus inimese Eesti kodaniku pass on juba kehtetuks tunnistatud, teatas õiguskantsleri büroo. Seadusemuudatuse tagasiulatuv mõju aitab Tederi arvates kaasa ka kohtute töökoormuse vähendamisele, sest vastasel juhul tuleb kehtetuks tunnistanud passiga inimestel pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse.
Hiljuti tuli avalikuks, et mullu tunnistati kehtetuks 33 inimese Eesti kodaniku isikut tõendav dokument, sest kontrollimisel selgus, et riik oli neile ekslikult kodakondsuse andnud.
Tederi hinnangul riivab passi kehtetuks tunnistamine ning aegunud passi asemel uue väljaandmisest keeldumine intensiivselt inimese õigusi, sest tänapäeva ühiskonnas on ilma isikut tõendavate dokumentideta väga keeruline toimida. Selles olukorras peavad inimesed hakkama taotlema elamisluba selleks, et saada uued isikut tõendavad dokumendid.
Kaks avaldust
Õiguskantsler viis menetluse läbi kahe isiku avaldusest tulenevalt, mis puudutasid Politsei- ja piirivalveameti tegevust seoses neile ekslikult väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisega.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet väljastas avaldajatele 1999. aastal Eesti kodaniku passi. Mõlemale avaldajale on seoses kehtivusaja möödumisega korduvalt väljastatud ka uued passid. Rohkem kui kümme aastat hiljem tuvastas aga PPA, et avaldajad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega naturalisatsiooni korras, mistõttu oli neile algselt Eesti kodaniku passi väljastamine põhjendamatu.
PPA tunnistas avaldajate Eesti kodaniku isikut tõendavad dokumendid kehtetuks ning keeldus uute dokumentide väljaandmisest. Nii siseministeeriumi kui PPA hinnangul on need inimesed käitunud Eesti kodaniku passi taotlemisel heauskselt ning pass väljastati neile haldusorgani eksimuse tõttu.
Indrek Teder on seisukohal, et ka 1. aprillil 1995 jõustunud kodakondsuse seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikute puhul tuleb kohaldada õiguspärase ootuse põhimõtet, kui isik on Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel toiminud heauskselt ning isik on Eesti kodanikuna määratletud haldusorgani eksimuse tulemusena.
Õiguskantsleri hinnangul puudub põhjendatud eesmärk, et eristada õiguspärase ootuse põhimõtte kohaldamise osas isikuid, kelle haldusorgan määratles ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel Eesti kodanikuna enne või pärast kodakondsuse seaduse jõustumist 1. aprillil 1995. aastal, kui riigil olid juba elektroonilised andmebaasid ja suurem haldussuutlikkus kui vahetult taasiseseisvumise järgsetel aastatel.
Seega oli taotluse asjaolusid lihtsam kontrollida ning riigi eksimust isiku alusetult kodanikuna määratlemisel selle seaduse alusel võib pidada isegi suuremaks võrreldes taasiseseisvumisjärgse ajaga.
Kuna Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise tulemusena ei loeta isikut enam Eesti kodanikuks, on sellisel otsusel intensiivne ebasoodne mõju. Näiteks sattus raskesse olukorda õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja, kellel on väga keeruline täita pikaajalise elaniku elamisloa ja hiljem Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikke tingimusi, kuna ta elab perekondlikel põhjustel Soomes. Kui ta seni Eesti kodanikuna sai kasutada Euroopa Liidu kodanikele ettenähtud õigusi, siis Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise tõttu sattus ta olukorda, kus tal ei ole faktiliselt võimalik täita Eesti riigi residentsuse saamiseks ja kodakondsuse taotlemiseks ettenähtud tingimusi ilma et ta oma elu oluliselt ümber korraldaks.
Lisaks võib ootamatu passi kehtetuks tunnistamine ja kodakondsuse kaotamine ebasoodsalt mõjutada ka kolmandate isikute õigusi. Näiteks kui inimesel, kes peab ennast Eesti kodaniku passi saamise tulemusena Eesti kodanikuks, sünnib laps, võib algselt sünnijärgselt Eesti kodanikuks peetav laps osutuda üldse kodakondsusetuks.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on olnud vähemalt 87 samalaadset juhtumit, kus inimene ei ole Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid või võltsitud dokumente ning on heauskselt ekslikult Eesti kodanikuna määratletud. Õiguskantsleri hinnangul ei ole see arv nii suur, et nende inimeste kodanikuks lugemine võiks hakata kahjustama Eesti kodakondsuspoliitika eesmärke.
Õiguspärane ootus
Seadus võimaldab õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades Eesti kodanikuks lugeda üksnes neid heauskselt toiminud inimesi, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi enne 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel. Peale seda kehtima hakanud seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuks saanud inimesi ei võimalda aga seadus Eesti kodanikeks lugeda.
Teder toob esile, et põhiseaduses toodud võrdsuspõhiõiguse kohaselt peavad seadused kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi.
Põhiseadus näeb ette, et igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Sünnijärgselt Eesti kodakondsusesse kuulumist hinnatakse Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel.
Õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades on võimalik inimene, kellele on ekslikult Eesti kodaniku pass väljastatud, lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks.