Toomas Vaher: ametnikud, olge mõistlikud

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti uus ja vana juhiluba.
Eesti uus ja vana juhiluba. Foto: Andres Teiss / Scanpix

Advokatuuri esimees ja Raidla Lejins & Norcous advokaadibüroo juhtivpartner Toomas Vaheri hinnangul on arusaamatu majandusministeeriumi selgitus, nagu eeldaks juhiloa nõude kaotamine nii suurt õiguslikku analüüsi, et see tuleks kavandada lausa 2013. aastasse.

Meenub paljude aastate tagune aeg, kui igalt äriühingult nõuti ametiasutustes pidevalt äriregistri b-kaartide esitamist, sinisel paberil ja templiga. Mis siis, et iga ametnik võis selle ise ka äriregistrist üle veebi välja trükkida või andmeid kontrollida paberit raiskamata.

Tänaseks on sellest halvast kombest lahti saadud. Riigis, kus äriühingu saab üle veebi asutada mõne minutiga, torkab liiklusvaldkonna ametnike dokumendi-jonn silma nagu vistrik e-riigi näol.

16. jaanuari artiklis juhtimisõiguse ja juhiloa teemadel on avaldatud ametnike vastuväited, miks ei saa lubada Eestis juhiloa saanud inimesel rahulikult Eestis autoga sõita siis, kui load on kadunud või varastatud, kuigi juhtimisõigus on neil alles ja registrist ametnikele näha.

Riigi esindajate seisukohad ei veena milleski muus, kui ainult selles, et tegemist on konservatiivsete bürokraatidega.

Endiselt jääb arusaamatuks, miks ja kelle jaoks või kelle huvides nõutakse Eestis liiklemisel Eestis juhtimisõiguse omandanud juhilt kehtiva juhiloa kui eraldi füüsilise dokumendi olemasolu.

Tundub, et tegemist on pigem mõttekrambiga, mille õigustuseks otsitakse ettekäändeid ja igal juhul kõigepealt vastatakse «ei saa», mis tähendab «ei taha».

Maanteeameti ametnik väidab, et füüsilise juhiloata liiklemist takistab rahvusvaheline Viini teeliikluse 1968. aasta konventsioon. See konventsioon puudutab eelkõige rahvusvahelist liiklust, kui ühe riigi juhiloaga inimene liikleb teises riigis.

Nimetet konventsioonis on sätestatud, et juhilubade väljastamise tingimused on siseriikliku õiguse sätestada. Ehk Eestis liiklemine Eestis väljastatud juhtimisõiguse alusel on põhimõtteliselt Eesti siseasi.

Kehtiv liiklusseadus näeb juba praegu ette, et juhtimisõigus tehakse kindlaks kas registrikande võijuhiloa alusel. Küsimus on, miks me seda võimalust ei rakenda ühetaoliselt kõikidele Eesti juhtidele, ka neile, kellel dokument kaduma läinud.

Vaidluse all ei olegi küsimus, kas juhiluba kui dokument on vajalik välismaale sõites - siis on juhiloa olemasolu kindlasti vajalik.

Kuna kehtiva liiklusseaduse kohaselt Eesti siseliikluses juhiluba kaasas kandma ei pea ja piisab registriandmetest, siis ei ole põhimõttelist takistust seadust kohaldada nii, et juhtimisõigust saab ka uue juhiloa taotlemise perioodil tõendada registriandmetega.

Ametnike selgitustest jääb arusaamatuks, milline liiklusseaduse säte siis ühemõtteliselt keelab sõiduki juhtimise perioodil kuni uue juhiloa kättesaamiseni, kui isikul on registrist nähtuv juhtimisõigus vastava kategooria sõiduki juhtimiseks.

Maanteeamet räägib tulevikulahendusest elektroonilise juhiloa näol, kuid milleks see, kui ka praegu on olemas liiklusregister. Selle andmete alusel ju väljastatakse uus juhiluba, miks need elektroonilised andmed siis ei kõlba juhtimisõiguse tõendamiseks.

Veelgi imelikum on majandusministeeriumi selgitus, nagu eeldaks küsimus nii suurt õiguslikku analüüsi, et see analüüs tuleks kavandada lausa 2013. aastasse, nagu oleks tegemist riigikorra alustalade muutmisega.

Vast piisaks, kui üks ministeeriumi või maanteeameti jurist võtaks kätte ja kulutaks ühe tööpäeva, et asi endale ja ametnikele selgeks teha.

Seadused on elektroonilises Riigi Teatajas kenasti kõigile kättesaadavad. Allpool valik liiklusseaduse sätteid, mis võiksid anda ametnikele ja liiklejaile mõtteainet.

Juhiluba on pelgalt juhtimisõigust tõendav dokument ja kui on olemas juhtimisõigus, siis seda saab edukalt tõendada ka registrikandega.

Dokument peaks küll põhimõtteliselt inimesel olema ja kui see on kadunud, tuleb uus taotleda, kuid dokumendi taotlemine ei peaks tähendama vahepeal jalameheks jäämist. Nii nagu passi kaotus ei muuda inimest kodakondsuseta isikuks kuni uue passi kättesaamiseni.

Liiklusseadus:
§ 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
(2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

§ 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
(1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

§ 94. Juhtimisõigus
(1) Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 96. Juhtimisõigust tõendav dokument
(1) Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
(2) Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles