Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul on ta alustanud õpetajate streigi asjus läbirääkimisi eri pooltega, kuid juba praegu on selge, et käärid nõudmiste ja võimaluste vahel on suured.
Riiklik lepitaja: õpetajate soovide ja tegelike võimaluste vahel on suured käärid
17. jaanuar 2012, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna teatas õpetajaid esindav haridustöötajate liit, et nad on otsustanud palgatõusu nõudes streikida. «Esmalt (enne streiki - toim) peab toimuma lepitusmenetlus, mille tulemusena selgub, kas pooltel on võimalus milleski kokku leppida või kui ei jõuta kokkuleppele, siis koostatakse eriarvamuste protokoll, mille alusel riiklik lepitaja otsustab, kas lõpetada lepitusmenetlus või mitte,» selgitas streigile eelnevat kohustuslikku asjade käiku riiklik lepitaja Henn Pärn.
Pärna sõnul on ta õpetajate streigi avalduse saanud ning menetleb seda ehk kohtub eri poolte esindajatega. Osapooli on aga selles loos neli, lisaks haridustöötajate liidule ka linnade liit, omavalitsuste liit ning valitsus kui tööandja esindaja. Riikliku lepitaja sõnul otsustab valitsus, kes teda selles vaidluses esindab. Streigi poolt on hetkel neljast osapoolest vaid õpetajate esindajad.
«Kohtun osapooltega eraldi, proovin otsida, kas seal on milleski läbi rääkida, kas on võimalik midagigi positiivset saavutada, kutsun kokku ja vaatan, mida annab teha. Aga enam-vähem on selge, et käärid nõudmiste ja võimaluste vahel on üpris suured,» tõdes Pärn.
Kaua lepitusmenetlus kestab ehk millal võiks streik aset leida, on Pärna sõnul praegu raske öelda. «Kõik sõltub osapooltest. Kui seal mõned leiavad, et leidub ruumi läbirääkimisteks, siis lepitajal ei ole võimalust vägivaldselt lepitusmenetlust lõpetada,» selgitas ta.
Pärna sõnul selgub läbirääkimiste käigus, kui jäigalt õpetajad oma palganõudmistes kinni on. «Ka tööandjate poole pealt ütlevad kõik, et õpetajatele on palka juurde vaja, aga selle aja perspektiivis, millest praegu räägitakse ehk 2012, ja sellises ulatuses seda kõike ei saa,» sõnas Pärn ja lisas, et ka ametiühing näib seda tunnistavat. Pärn avaldas lootust, et võib-olla õnnestub midagi saavutada järgmisteks aastateks.
Riikliku lepitaja sõnul on läbirääkimiste ajal kõne all mitmeid õige keerulisi küsimusi, näiteks on raha jagamise süsteem mitmeastmeline. «Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi, aga kohalikud omavalitsused on suhteliselt autonoomsed, erineva kultuuriga, võimalustega. Nii et see raha jagamine päris selge ei ole,» selgitas Pärn. «See nõuab head kultuuri ja pikka perspektiivi, nägemaks kogu haridussüsteemi, aga praegu on see väga killustunud oma juhtimis- ja haldamiskultuuri osas,» lisas ta.
Riiklik lepitaja soovitab alati proovida läbi rääkida nii palju kui võimalik, sest kui ei õnnestu täna oma eesmärke saavutada, siis võib-olla õnnestub see homme. «Aga seadus ütleb nii, et sa võid ju streikida, aga pärast streiki pead ikkagi ühe laua taha istuma ja läbi rääkima,» sõnas Pärn.
Ta lisas, et streik on äärmuslik võte, aga ka streikida tuleb selliselt, et sildu ei põletata ja pärast seda oleks taas ühise laua taga asjade kaalumine mõeldav.