Haridusministeerium jätaks tudengid vanemate leibkonda

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toompeal meelt avaldanud tudengid.
Toompeal meelt avaldanud tudengid. Foto: Toomas Huik

Haridus- ja teadusministeerium saatis täna kooskõlastusringile nn vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, milles toetuse saamise tingimuseks on õppekava täitmine täismahus ja üliõpilane loetakse 26. eluaastani vanemate leibkonda kuuluvaks.

Haridus- ja teadusministeeriumi täna avalikustatud eelnõu näeb ette, et vajaduspõhiseid õppetoetusi saavad taotleda need noored, kes immatrikuleeritakse üliõpilaseks 2013. aasta sügisel. Juba õppivad tudengid ja doktorandid saavad toetusi edasi vastavalt praegu kehtivale süsteemile.

Taotluse esitamise järel oleks õigus õppetoetust saada nende perede tudengitel, milles keskmine brutosissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri, mis 2010. aasta andmetel on 280 eurot kuus.

Oluliseks nõudeks toetuse taotlemisel ja kestmisel on see, et tudeng täidab õppekava kõigi semestrite lõikes kumulatiivselt täismahus.

Samas loetakse üliõpilane kuni 26. eluaastani vanemate leibkonda kuuluvaks, välja arvatud abiellumise või lapse saamise korral. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse, et kuni selle vanuseni pühendub üliõpilane tõenäoliselt õpingutele, ei käi tööl ning saab peamise sissetuleku ja toetuse vanematelt.

Vanemate palgaga on õppetoetused seotud ka näiteks Norras, Šveitsis, Hollandis, Inglismaal ja Austraalias. Sarnaselt ministeeriumi eelnõuga on ka Saksamaal üliõpilase vanematel kohustus toetada teda 26. eluaastani.

Eelnõu üks koostajaid, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna ütles, et kui uus õppetoetuste süsteem 2013. aastal rakendub, on toetusteks vajaminev summa esimesel aastal ligikaudu 3,325 miljonit eurot. Esimesel aastal saaks tudeng toetusena arvestuslikult kätte 135 eurot kuus, aga toetuse suurus kehtestataks igal aastal uuesti.

Uusna sõnul on eelnõu saadetud kooskõlastusringile ministeeriumidesse, kõrgkoolidesse ja Eesti Üliõpilaskondade Liidule. «Kui ametlikult saabuvad märkused sellele eelnõule, siis eks me jälle diskuteerime ja vaatame ettepanekud üle,» ütles ta.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on plaanis jõustada 1. jaanuaril 2013.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles