Koolijuhte rõõmustas võimaluste avardamise idee
17. jaanuar 2012, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/17/916686t1h4a0b.jpg)
Tallinna Inglise Kolledži direktori ja Koolijuhtide Ühenduse esimehe Toomas Kruusimägi sõnul meeldis neile haridusministeeriumi (HM) mõte, mis annaks asutuse juhile võimaluse võtta tööle parimad inimesed ja maksta töötajatele väärilist tasu.
HMi plaanide kohaselt peaks koolijuhil tulevikus olema määrav roll personali- ja palgapoliitika kujundamisel ning kooli töökorralduse juhtimisel. Lisaks soovitakse anda võimalus õpetajakutset taotleda õpetajakoolitust mitte läbinud kõrgharidusega inimesele.
«Kui võimalusi avardatakse, siis see on noortele ja nende vanematele ainult kasulik. Meie seisukoht oli positiivne,» sõnas Kruusimägi. «Kui vaatame gümnaasiumi õppekava lähtekohti, siis vajadus inimesi mujalt kooli tuua on juba täna ja edaspidi on see kindlasti samavõrra olemas.»
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer lisas, et kuigi koolis on vastutaja direktor, ei saa ta alati üksi kõiki asju korraldada ja nii tuleks näiteks palgapoliitika kujundamise protsessi kaasata ka õpetajad.
«Kui mõtleme, et lähiajal kaob atesteerimine ära ja asendub karjäärimudeli või kutsekvalifikatsiooniga, siis kuidas tänane õpetaja-metoodik säilitaks enda staatuse ka tulevikus ning kuidas tema töötasu kujuneb, kui riik seda ette ei ütle,» selgitas Ojaveer.
Ojaveer toonitas ka, et lähtealuse kõige olulisemaks signaaliks oli tema jaoks õpetamisvõimaluse pakkumine kõrgharitud inimestele, kes pole õpetajakoolitust läbinud.
«See annab värvi ja kvaliteedis paremaid tulemusi, suhtun ideesse väga suure sümpaatiaga, see on väga hea ettepanek,» kiitis Ojaveer.
Kruusimägi väitel tõsteti kohtumisel haridusminister Jaak Aaviksooga üles aga ka rahastussüsteemi küsimus.
«Kui soovitakse üleminekut uuele õppekavale, siis peab seda toetama rahastussüsteemiga, mis seda täna ei tee. Kui on soov pakkuda rohkem valikuid, siis viis, kuidas täna koole rahastatakse, seda valikut ei võimalda,» selgitas Kruusimägi.
Kruusimägi sõnul märgiti teema täna ära ja küsimuse lahendamisega kavatsetakse jätkata, kuid täpsemalt seda teemat täna ei arutatud.
Ojaveeri lisas, et üldine lähenemine ministeeriumi kujundatud esialgsesse dokumenti oli aga hea ja kindlasti tuleb nende mõtetega edasi liikuda.
Haridusministeerium arutas eelmisel ja sellel nädalal mitmete organisatsioonidega õpetaja ametikoha kujundamise lähtealuseid. Näiteks on sellel nädalal kohtutud Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liiduga, Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega.
Aruteludega kavatsetakse jätkata, kuid kontseptsioon peaks valmima maiks ning seadusloome esimesed täiendused ja parandused loodetakse käiku lasta juba tänavuse aasta teisel poolel.