Iisaku gümnaasiumi direktor Margus Rajas ei saa aru, kuidas haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Ain Tõnisson saab üldistatud öelda, et väiksemates gümnaasiumites puudub hea õpikeskkond ja olematu varustus.
Margus Rajas: võrdset lähtepositsiooni luua ei suudeta
21. jaanuar 2012, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selge, et kui raha rohkem, saab rohkem lubada, aga meil on küll täiesti arvestatavad tingimused ka loodusainete õpetamiseks,» selgitas ta.
Rajas lisas, et raha rahaküsimus ei saa tähtis olla, sest haridus ongi kallis.
«Kui tahame, et praegused õpilased 20 aasta pärast riiki juhivad, siis tulebki sellele kulutusi teha,» nentis Rajas. «Riik peabki õpetajatele maksma inimväärset palka, et tõesti parimad koolis oleksid.»
Rajasi hinnangul ei võida omavalitsus maal gümnaasiumi kaotamisega rahaliselt midagi.
«Neid arvutusi on tehtud ja majanduslikku tulu ei tõuse. Pigem võtame õpilastelt, kellel puudub võimekus oma tulemustega nn eliitkooli pääseda, võimaluse õppida gümnaasiumis,» sõnas Rajas.
Ka ei suuda haridusministeerium Rajasi kinnitusel tagada, et muudatustega luuakse kõigile õpilastele võrdne lähtepositsioon.
«Seda ei suudeta, sest mõned õpilased peavad hakkama igapäevaselt sõitma, kulutades väärtuslikku aega, mida võiks kasutada huvitegevuseks,» ütles ta. «Samuti ei saa huvitegevusega tegeleda «uues» gümnaasiumis, sest transport määrab õpilase liikumise. Kus siin võrdsus on?»
Tõnisson tõi vähemalt kolme paralleeli vajalikkuse puhul raha poole pealt välja, et väikse gümnaasiumi ülalpidamiseks saaks kasutada proportsionaalselt suuremaid ressursse, vähendada õpilaste valikuid või vähendada õpetajate palka võrreldes suuremate gümnaasiumitega.
Kuigi ükski neist ei ole Tõnissoni hinnangul hea mõte, arvab Rajas, et neist esimene oleks täiesti mõistlik valik ja kolme õppesuunda suudab pakkuda iga gümnaasium, kui ta väga tahab.
«See kolmas variant ei ole tõesti hea mõte, nagu ka maakoha gümnaasiumi kaotamine ja õpilaste sundlinnastamine,» märkis Rajas.
Lisaks tuleks Rajasi sõnul selgitada, kuidas on omavahel seotud rahastamismudel ja hariduse kvaliteet, sest seda viimast ei saa mingi kindla meetriga mõõta.
Nii saab Rajasi väitel ainult eeldada, et uued suured gümnaasiumid hakkavad kõrgkvaliteedilise haridusega subjekte väljutama, kuid kuidas tegelikult läheb, ei oska keegi öelda.
Samuti toonitas ta, et gümnaasiumiharidus on oluline ka siis, kui edasi minnakse kutseharidusse, sest põhikooli baasil on erialade valik viletsavõitu.
Rajasi arvates on ka vale väita, et kooli suurus mõjub kooli sisule.
«Kas väikeses gümnaasiumis õppinu on kuidagi viletsam kui ta on pärast gümnaasiumi edukalt lõpetanud kõrgkooli, on tööturul eduks ja saab oma eluga suurepäraselt hakkama?» küsis Rajas. «Miks alahindab Ain Tõnisson maagümnaasiumite taset? Meie väikeses gümnaasiumis on läbi aastate olnud edukaid lõpetajaid, kes saavad ka edaspidises elus suurepäraselt hakkama.»
Rajas tõstis aga esile, et probleemiks on see, et haridusministeeriumis lähtutakse sellest, et kõik põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse, kuid maapiirkonnas peaks põhikool ja gümnaasium tervikuna tegutsema.
Sellise mudeliga oleks tema sõnul tagatud, et õpetajatele jätkub ka koormust, kuid gümnaasiumi likvideerimisega tekib olukord, kus mõnedes ainetes koormust ei jätku.
«Maapõhikoolid on juba täna selle probleemi ees. On vaja universaalseid õpetajaid, kes valdaksid mitut ainet. Kas riik on selleks valmis? Minu teada mitte,» selgitas ta.