Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel on Eesti passita jäänud 15-aastasel ka Venemaa kodakondsus.
Eesti passita jäänud teismelisel on ka Vene kodakondsus
18. jaanuar 2012, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teismelise, kelle isast sai Eesti kodanik kaks nädalat pärast tema sündi, Eesti passi tunnistas politsei kehtetuks. Passi kehtivust ei ole enam võimalik ennistada.
«Antud isiku puhul on politsei- ja piirivalveamet tuvastanud, et tal on tegelikult ka Vene Föderatsiooni kodakondsus. Seega on ta pärast dokumendi kehtetuks tunnistamist Eesti riigis viibiv Vene kodanik, lihtsalt öeldes välismaalane,» selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ene Vihtla.
Siseministeeriumist öeldi, et kuigi riik eksis passi väljastades, siis erandkorras ei ole võimalik sellele inimesele kodakondsust anda ja ükski siseminister pole seda varem taolistel juhtudel ka teinud.
Mullu tunnistati kehtetuks 63 inimesele välja antud Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti, millest 33 juhul oli riik inimesele ekslikult kodakondsuse andnud.
Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilase sõnul praegu kehtiva kodakondsuse seaduse kohaselt on inimestel, kellele alusetult väljastatud dokument on kehtetuks tunnistatud, võimalik taotleda Eesti elamisluba ning soovi korral ka Eesti kodakondsust.
Üldjuhul peab kodakondsuse saamiseks olema inimene elanud Eestis elamisloa alusel 8 aastat. «Kuna elamisloaga siin elamine tähendab seaduslikku Eestis viibimist, siis neil juhtudel, kui inimesele on antud ekslikult Eesti kodaniku pass, loetakse passi kasutamise aeg seadusliku viibimise aja hulka,» selgitas Mesilane.
Seega inimene, kellele ekslikult antud dokument tunnistatakse kehtetuks, saab Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitada niipea, kui talle on antud elamisluba Eestis elamiseks. Elamisloa saamise otsus tehakse keskmiselt 2 kuu jooksul.
Kehtiva korra kohaselt juhul, kui inimesele anti Eesti kodakondsust tõendav dokument alusetult enne 1. aprilli 1995. aastal ja politsei- ja piirivalveameti poolt ei ole tuvastatud, et dokumenti taotledes esitati kas võltsitud alusdokument või valeandmeid sisaldav dokument, loeb amet isiku Eesti kodakondsuse omandanuks ja temale antud Eesti kodaniku dokumente ei tunnistata kehtetuks.
Siseministri Ken-Marti Vaheri sõnul aga puudub kodakondsuse seaduses säte, mis võimaldaks alates 1. aprillist 1995 lugeda isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument ja kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente, Eesti kodakondsuse omandanuks.
Eile esitasid nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis muudaks kodakondsusseadust.
Õiguskantsler Indrek Teder teatas eile, et kodakondsuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ning võrdsuspõhiõigusega. Ta saatis riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Samuti tuleb tema hinnangul seadusega tagasiulatuvalt lahendada olukorrad, kus inimese Eesti kodaniku pass on juba kehtetuks tunnistatud.
Riigikogu liige Yana Toom esitas siseminister Ken-Marti Vaherile järelepärimise, miks jäi Eesti passist ilma neiu, kelle isa sai naturalisatsiooni korras saadud kodakondsuse kohta dokumendid kätte kaks nädalat pärast lapse sündi. Seetõttu arvas teismeline, et ta on sünnijärgne Eesti kodanik ning 15 aasta jooksul oli ta kolm korda ka passi vahetanud.