Rumm: Keskerakonnast leitud erakirjavahetus oli sajakonna inimesega

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Rumm riigikogus
Hannes Rumm riigikogus Foto: Peeter Langovits

Hannes Rumm kinnitas oma Facebooki kontol, et Keskerakonna ruumidest leitud paberile prinditud elektronkirjavahetus kuulub talle.

Rummu väitel pöördus eelmisel reedel (13. jaanuar) tema poole kaitsepolitsei esindaja, kes näitas 450 lehekülje paksust paberipakki, mis osutus väljatrükkideks Rummu meilitsi peetud kirjavahetusest.

«Kaitsepolitsei tundis huvi, kuidas sattus minu kirjavahetus Priit Toobali tööruumidesse, kus see läbiotsimise käigus mõni päev varem avastati,» sõnas Rumm. «Ma ei tea, kuidas sattus sinna minu meilipostkasti valimatult välja trükitud sisu. Meilipostkastis oli kirjavahetus sadakonna erineva inimesega erinevatel teemadel.»

Rumm kinnitas, et kindlasti on kirjavahetus sattunud Keskerakonna ruumesse vastu tema tahtmist ning rikkudes põhiseaduslikku põhimõtet, mille kohaselt «igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.».

«Käimasoleva uurimise huvides ei taha ma rohkem selgitusi jagada. Loodan, et uurimise tulemusena selgub, kes ja miks on minu õigust kirjavahetuse saladusele rikkunud,» kirjutas Rumm.

Rumm rõhutas ka, et sellel lool pole mingit pistmist tema praeguse tööga, kuna kogu seadust rikkudes omandatud kirjavahetus pärineb ajast, mil ta polnud veel asunud tööle Euroopa Komisjoni Eesti esinduses.

Kaitsepolitsei töötajad leidsid Keskerakonna peasekretäri ja riigikogu liikme Priit Toobali kodu ja parteikontori töökohta läbi otsides üle 400 lehekülje väljatrükitud elektroonilist kirjavahetust, mis kuulub Euroopa Liidu Eesti esinduse juhile Hannes Rummule, ja mis ei tohiks kuidagi olla Keskerakonna või Toobali käsutuses.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles