Arvutikelmuste arv kasvas aastaga kolmandiku võrra

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Küüt ja Kristen Michal.
Raivo Küüt ja Kristen Michal. Foto: Peeter Langovits

2011. aastal registreerisid uurimisasutused Eestis 42 567 kuritegu, mis on eelmise aastaga võrreldes 5773 võrra vähem. Tunduvalt on langenud varguste arv, kuid kasvas tapmiste ja mõrvade, vägivallajuhtumite, liikluskuritegude ja arvutikelmuste arv.

Täna avalikustati 2011. aasta kuritegevuse statistika. Justiitsminister Kristen Michali sõnul kaasnes kuritegude üldarvu vähenemisega eelmisel aastal ka muutus kuritegevuse struktuuris, kus varavastaste kuritegude osakaal vähenes, samas kui liikluskuritegusid ja vägivallajuhtumeid tuli juurde.

«On positiivne, et varguste arv vähenes 20 protsenti, omavoliliste sissetungide arv 22 protsenti ja röövimiste arv 12 protsenti,» ütles Michal. «Samuti väärib esiletõstmist, et kuritegevuse lahendamise määr tõusus üle mitme aasta taas üle 50 protsendi. Negatiivse poole pealt võib aga välja tuua kehalise väärkohtlemise juhtumite arvu suurenemise 11protsendi ning liikluskuritegude kasvu 10 protsendi võrra.»

Tapmisi ja mõrvu (sh tapmiskatsed) toimus mullu 100 korral, 2010. aastal aga 84 korral. Tõusis ka ähvardamiste arv vastavalt 451-lt 677-ni.

Kelmuste registreerimine vähenes eelmisel aastal 43 protsenti, samas kasvas ligi kolmandiku võrra arvutikelmuste registreerimine, mis näitab, et need kuriteod liiguvad üha enam internetti. Kui 2010. aastal registreeriti 381 arvutikelmust, siis mullu 512.

Arvutikelmuste all registreeritakse peamiselt kiirlaenude, internetis asjade ostmise ja müümise, varastatud pangakaartidega toimepandud ning mobiiltelefonidega seotud kelmused.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul on tõsine trend kuritegevuse kolimisel internetti. Seetõttu pöörab politsei suurt tähelepanu küberkuritegevusele.

«Samas peavad inimesed ise tajuma ja tähelepanu pöörama nendele ohtudele, mis küberruumis valitsevad. Eriti hoolikas tuleb nende riskide hindamisel ja ärahoidmisel olla lastega,» märkis Küüt.

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kuritegude arv vähenes kaheteistkümnes maakonnas, kasvas vähesel määral kahes (saartel ja Jõgeva maakonnas) ning jäi 2010. aastaga samale tasemele ühes maakonnas. Kõige enam langes kuritegude arv eelmisel aastal Läänemaal, kus registreeriti 26 protsendi võrra vähem kuritegusid.

Justiitsminister lisas, et registreeritud kuritegude statistika kõrval kinnitavad olukorra paranemist ka elanikkonna küsitluse andmed.

«Detsembris läbi viidud küsitluse kohaselt püsib Eesti elanike turvatunne stabiilselt kõrgel tasemel juba kolmandat aastat, mis on raskete aegade kohta kindlasti hea tulemus,» rääkis Michal. «Samuti kinnitas küsitlus kuriteoohvrite osakaalu vähenemist. Seega võiks loota, et nii varguste kui röövimiste langus eelmisel aastal annavad elanikele kindlust veelgi juurde.»

Justiitsministeeriumi tellitud ning Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitlus näitas, et 72 protsenti Eesti elanikest tunneb end oma kodukandis pimedal ajal julgelt. Küsitlus näitas ka, et vargustega puutub aastas kokku 3-5 protsenti elanikest ning vägivallakuritegudega 1-3 protsenti.

Riigi peaprokurör Norman Aas sõnul pööratakse jätkuvalt suurt tähelepanu ka alaealiste-vastaste raskete seksuaalkuritegude avastamisele.

«Seejuures pannakse üha rohkem rõhku võimalike kurjategijate leidmisele internetiportaalidest,» ütles peaprokurör.

Küüt toonitas, et absoluutne nulltolerants on politseil perevägivalla osas.

«Politsei sekkub ja kaitseb kindlasti neid, kes lähisuhetes on nõrgemad ja satuvad vägivalla ohvriks, olgugi, et niisugust vägivallatsemist inimesed sageli kuriteoks ei peagi,» kinnitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles