Päästjate pensionieelnõu hääletati protestile vaatamata maha

Hommikul kell 9.30 kogunesid riigikogu ette piketile umbes 40 päästjat üle Eesti, et protesteerida riigikogu õiguskomisjoni ettepaneku vastu võtta menetlusest välja päästjate pensione puudutav eelnõu ning lükata selle arutelu aasta teise poolde.

Eelnõu oleks täiendanud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse regulatsiooni nii, et kõrgendatud ohuteguritega või terviseriskidega tingimustes töötavatele päästeteenistujatele oleks tagatud varasem vanaduspensionile minek.

See tähendab, et näiteks 15-aastase staažiga suitsu- ja keemiasukeldujad ning demineerijad, kes on paratamatult tervist kahjustava töö tõttu vahel juba 45.-50. aastaselt sunnitud loobuma tööst ja elatuma abirahast, saaksid õiguse minna vanaduspensioni ootele 55-aastaselt.

Protestima ajas ebaõiglus

Eesti päästetöötajate ametiühingu juhatuse liige Toomas Suigusaar ütles, et aktsiooni ajendas asjaolu, et päästjaid koheldakse ebavõrdselt võrreldes politseiametnike ja sõjaväelastega, kelle varasema pensionile mineku tingimused on paika pandud juba aastaid tagasi.

Suigusaare sõnul puudutab eelnõu 1735 päästjat ja demineerijat, kes igapäevaselt teevad kõrgendatud terviseriskidega tööd. Viimase viie aasta jooksul on 73 päästjat lahkunud töölt enne pensioniiga ametist tulenevate terviseprobleemide tõttu. Suigusaar tõi näite Kunda komando 42-aastasest päästjast, kes ei saanud tervisekontrollist läbi ning elab olude sunnil n-ö peost suhu alla 200-eurose igakuise toetusega.

Toompeale tulnud Tartu päästekomando päästjad Peter Riskok ja Uudo Posti ütlesid, et ebaõiglus valitseb eelkõige karmide tervisenõuete tõttu. «Meie töö juures on tegelikult põhiprobleem kõrge vererõhk, mis tuleneb stressirohkest tööst ja närvidest. Kui see avastatakse, siis ei lasta enam edasi töötada - see on kõige tavalisem probleem,» kirjeldas Ristkok.

Ranged tervisenõuded pole kooskõlas aga sotsiaalsete tagatistega, mis päästjatele tööst ilma jäädes pakutakse. Varasem pension annaks päästjale võimaluse töölt lahkuda siis, kui tervis enam töötada ei luba. «Ega ei tahaks ju teie ka, et enamus päästjaid oleks 50-60 aastased,» ütles Posti ja nentis, et suurelt jaolt selline olukord komandodes valitsebki.

Koalitsioon eelnõud ei pooldanud

Riigikogu saalis kaitses eelnõuga jätkamist sotsiaaldemokraat Andres Anvelt. Oma kõnes nentis ta, et kui praegune päästja ei läbi tervisekontrolli, siis on tal kaks võimalust – kas jätkata kontoritöötajana või hakata pensionini jäävateks aastateks uut tööd otsima. Riigile pole aga kasulik vanu päästjaid vägisi kinni hoida, sest siis ei pääse äsja kooli lõpetanud noored tööle ning päästevõimekus langeb.

Anvelti hinnangul oleks eelnõu kinnitamisel pensionihüvitiseks makstav kulu 2012. aastal 115 200 eurot ja hüvitist võiks saada 143 inimest. Järgnevatel aastatel tuleks raha leida riigieelarvest ja kaaluda võiks päästeameti peadirektori kolmanda asetäitja ameti kaotamist, mis kataks kuludest kolmandiku.

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet esitas aga komisjoni seisukoha, mille kohaselt on eelnõu toores ja hüvitiste arutelu võiks riigikokku tagasi tuua aasta teises pooles. Selle aja jooksul tegeleks eelnõu edasiarendamisega sotsiaalministeerium, kes kaaluks seaduse põhimõtteid kõigi terviseriskidega riigitöötajate soodus- ja eripensionide süsteemi raames.

Õiguskomisjoni arvamusega nõustus hääletusel ka riigikogu, kes eelnõu enamushääletusel tagasi lükkas. Eelnõu poolt olid opositsioonierakonnad, vastu aga koalitsioon.

Päästjate ametiühingu juht Toomas Suigusaar nentis, et ulatuslikemaid aktsioone päästjad plaaninud ei ole. Siiski on pool aastat ootamist tema hinnangul pikk aeg ja päästjatel seisab ees suur lobitöö erakondades ja ministeeriumis.