Eesti teadlaste osavõtul uuritakse kolme aasta jooksul mitmete Läänemere liikide tervislikku seisundit, et määrata eri saasteallikate mõju nende organismile.
Läänemere asukate tervis võetakse luubi alla
19. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Idee on hinnata Läänemere vee kvaliteeti mitmesuguste organismidel esinevate bioloogiliste muutuste kaudu,» võttis ettevõtmise kokku Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene.
Tema on üks neist eestlastest, kes annab oma panuse soome teadlaste juhtimisel ette võetud suuremahulistesse Läänemere keskkonna uuringutesse.
Uuringu eesmärk on avastada varajasi muutusi loomade organismis, mis võiksid olla seotud saaste ja toksiinidega nagu PCB-d, DDT ja dioksiinid. Samuti uurivad teadlased mereloomade võimalikke DNA-kahjustusi. Peamised liigid, mis ette võetakse, on lest ja emakala, kuid kõrvale ei jää ka räim, ahven ja rannakarp.
Projekti koordinaator Kari K. Lehtonen rääkis ajalehele Helsingin Sanomat, et varajane uurimine annab võimaluse otsida kahjustuste põhjuseid. Kõigepealt uuritaksegi, mis võiks üldse loomi ohustada.
Enim reostavad laevad
Tulemused annavad aluse pöörata tööstuste ja riikide tähelepanu mitmesugustele saasteallikatele. Maailma üheks saastunumaks siseveekoguks peetava Läänemere suurimad reostajad on teadaolevalt laevaliiklus, tselluloosi- ja paberitööstused, suurte linnade olmevesi ja põllumajandusmürgid. Eesti panustab selles osas omalt poolt põlevkivitööstuse kaudu.
Uuring annab võimaluse selgeks teha, missugused piirkonnad on Läänemeres kõige enam saastunud. Kahjulike ainete leidmiseks on võetud kasutusele termin «biomarker». See tähistab bioloogilist muutust organismis, mida on erinevalt keemilistest ainetest üsna lihtne ja odav määrata.
Saaste mõjutab paljunemist
Keemilisi aineid liigub maailmas tohutul hulgal ja varem või hiljem jõuavad nad atmosfääri kaudu vette.
«Nende mõju loomadele on puhtkeemiliste meetoditega raske hinnata,» rääkis Tuvikene. «Neid vees leiduvaid toksilisi aineid on liiga palju ning nende kõigi määramine on äärmiselt kulukas, seetõttu peavad teatud bioloogilised muutused ehk biomarkerid näitama, kas midagi on korrast ära.»
Biomarkerite muutused annavad aluse hinnata, missuguseid muutusi toob saaste kaasa liigi või populatsiooni tasandil.
Mõned saasteained võivad mõjuda liikide paljunemisele. Näiteks ökoöstrogeenid on ained, mis sarnanevad oma keemiliselt struktuurilt suguhormoonidega. Organism ei tee neil ainetel vahet ja hormooni asemel võib ökoöstrogeen ühineda organismis suguhormoonile mõeldud retseptoriga. Tagajärjeks võib olla järelkasvu vähenemine või jäävad mereelukad üldse järglasteta.
Ohuallika leidmine annab aluse nõuda kahjulike ainete vette paiskamise vähendamist.
Uuring, milles Eestist osaleb maaülikool, tehakse Läänemere Bonuse projekti alaprojekti Beast raames ning proove hakatakse Soome lahest võtma juba sel aastal. Projekt kestab kuni 2011. aastani.