Politsei eitab liikustrahvide uue hinnakirja koostamist

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Priit Simson

Aasta lõpus liiklustrahvide karmistunud maksimummäärad politseinikele edasi saatnud politseiameti väitel on tegemist vaid õppematerjaliga, mitte soovitusliku trahvide hinnakirjaga.



«Kui keegi arvab, et see dokument on mingi trahvide uus hinnakiri, siis see inimene on asjast küll väga valesti aru saanud,» kommenteeris dokumendi sisu politseiametis korrakaitset juhtiv politseidirektor Tarmo Miilits.

Politseiameti viimane liiklustrahvide «hinnakiri» pärineb mullu maist, kui toonane politseijuht Raivo Aeg saatis prefektuuridele soovituslikud summad, mida eri rikkumiste eest määrata.

Politseidirektor Miilitsa sõnul on sedakorda pigem tegemist nii-öelda õppematerjaliga nii politseinikele kui ka kodanikele, et nood 27. detsembrist muutunud liikluskaristustes paremini orienteeruks. Miilitsa väitel ei maksa karta, et politsei iga rikkumise eest maksimummäärade järgi karistama hakkab.

«Õigupoolest sai selle dokumendi koostamine alguse ühest tavalisest kodanikust, kes tundis asja vastu huvi, koostas vastava tabeli ja küsis meilt, et kas nii on õige,» rääkis Miilits. Tema sõnul viis politsei sinna sisse omapoolsed täiendused ja pani selle tabeli lõpuks üles oma koduleheküljele, kus huvilised sellega tutvuda saavad. «See on kasulik spikker nii politseiametnikele kui tavalistele kodanikele.»

Ka liiklusjurist Indrek Sirgi sõnul ei tasuks sellise tabeli koostamise suhtes üleliia kriitiline olla. «Selliseid tabeleid on koostatud vähemalt kümmekond aastat, sest need on muutuvas seadusandluses orienteeruma sunnitud politseinikule töös vajalikud,» ütles Sirk.

Sirgi sõnul näitab ka praegune karistuspoliitika, et liiklus­trahvide määramisel viimast vinti veel peale ei keerata. «Kuigi just praegu  peab politsei hakkama määrama raskemaid karistusi nende rikkumiste eest, mille trahvimäärad aasta lõpus seadusega tõusid,» ütles Sirk.

Sirgi sõnul võivad muidu korralikud liiklejad olla endiselt muretud, sest kõrgendatud trahvimäärad on mõeldud siiski ennekõike pidevate rikkujate jaoks. «Samas võib maksimumkaristuse saada mõni noor juht, kes on käinud uudistamas kiirendusvõistlust ja seal politsei musta nimekirja sattunud.»

Liiklusjuristi sõnul muudab teda palju murelikumaks tendents, et politsei on hakanud viimasel ajal trahve määrama minimaalsete, väiksemate kui kümnekilomeetriste kiiruseületamiste eest. «Tõenäoliselt on see tingitud asjaolust, et suuri kiiruseületamisi enam nii palju ei ole,» ütles Sirk.

«Teisalt võib nii karistada saada inimene, kes linnas viiekümnega sõites lihtsalt hajameelselt näiteks viiekümne seitsmega sõidab. Keegi ei jaksa kogu aeg kramplikult spidomeetrit jälgida.»

Aasta lõpus muutunud liiklustrahvide seas on ette nähtud kopsakas, kuni 3000-kroonine rahatrahv sellegi eest, kui juht unustab koju juhiloa või autodokumendid. Need on dokumendid, mille olemasolu saab politsei arvuti teel kiiresti kontrollida.

Politseidirektor Miilitsa sõnul ei maksaks kodanikel seda rikkumist üleliia karta. «Kuigi liiklusseaduse järgi ei pea juhil kaasas olema ainult liikluskindlustuspoliisi, on juhiloa maha­unustamise eest määratud väga vähe karistusi,» väitis Miilits.

Miilitsa sõnul piirdub politsei sellistel juhtudel üldjuhul hoiatusega. «E-politsei areneb meil praegu kiiresti; kui varem olid e-politsei seadmetega varustatud umbes pooled patrull­autod, siis aasta lõpuks loodame selle protsendi tõsta minimaalselt kaheksakümneni.»

Karmistunud karistused

Liiklusrikkumiste eest määratavate karistuste uued maksimummäärad kehtivad alates 27. detsembrist 2008:


•    olemasoleva juhiloa või autodokumentide puudumine liiklemise ajal – 3000 krooni


•    kehtiva kindlustuspoliisita sõitmine – 6000 krooni


•    jalgratta või mopeediga lubadeta sõitmine (kehtib ainult väljaspool õueala) – 6000 krooni


•    autol lubatust tumedamad küljeklaasid – 3000 krooni


•    ühissõiduki teeraja kasutamine – 3000 krooni


•    kiiruseületamine kuni 20 km/h – 1800 krooni


•    kiiruseületamine 21–40 km/h – 6000 krooni


•    kiiruseületamine üle 40 km/h – 12 000 krooni


•    turvavöö korduv mittekasutamine – 6000 krooni

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles