Komisjon tahab erakondade rahastamist sisulisemalt kontrollida

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui siiani on erakondade rahastamist kontrollitud pigem formaalselt, jälgides peamiselt seda, kas kõik ette nähtud dokumendid on esitatud, siis nüüd soovib erakondade rahastamise järelevalve komisjon teha seadusse täpsustusi, et ka sisuliselt esitatud andmetesse süveneda.

Selleks otsustas eile koos istunud komisjon pöörduda riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada erakondade rahastamise läbipaistvusega seonduvad muudatused erakonnaseaduses.

Komisjoni esimees Ardo Ojasalu selgitas, et seaduses on praegu palju raamatupidamislikke arusaamatusi, mistõttu on erakondade rahastamist raske kontrollida. Näiteks on seaduses täpselt määratlemata, millist aega peetakse silmas valimisperioodi all. «Keeruline on nii kontrollida valimiskulude ja –tulude aruandeid,» selgitas Ojasalu.

«Praeguses erakonnaseaduses on terminid raamatupidamislikus mõttes väga… need ei olegi nagu õieti terminid, vaid on suvalised tekstid,» sõnas ta.

«Põhimõtteliselt on praegu erakondadel kohustus ka oma aastaaruannet esitada, aga neid aruandeid, mida nad meile jooksvalt esitavad, ei saa me kuidagi raamatupidamisaruannetega võrrelda, sest põhimõtted on erinevad. Meile esitatavad on kassapõhised, aga raamatupidamisaruandeid esitatakse tekkepõhiselt – need ei haaku omavahel ja seetõttu on täiendava kontrolli või omavahelise seose avastamine põhimõtteliselt võimatu,» tõi ta teise näite.

«Kuna meie ülesanne on kontrollida ja saada nende numbrite alusel aimu ka sellest, kas midagi on kuskil valesti, siis me tahaksime, et need numbrid oleksid meie jaoks kõnekamad,» selgitas kontrollikomisjoni juht.

Ettepanekud seaduse täpsustamiseks esitati kõigepealt justiitsministeeriumile, aga sealt lükati need tagasi, viidates, et aasta keskel oodatakse Grecolt aruandevooru tõttu samuti muudatusettepanekuid ning mõistlik oleks neid koos teha. «Arvame, et meie tehnilised muudatused võiks juba varem käiku anda, seetõttu otsustasime need esitada põhiseaduskomisjonile,» lausus Ojasalu.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles