Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Komisjon pehmendas kõrgharidusreformi eelnõus vaid üksikuid punkte

Riigikogu kultuurikomisjon hääletas täna kõrgharidusreformi eelnõu muudatusettepanekute üle ja jäi endale kindlaks, et tudengid peavad kinni pidama õppemahureeglitest ega tohi akadeemilise puhkuse ajal sooritada eksameid. Üliõpilaskondade soovidega arvestati aga lävendipõhise vastuvõtu lubamisel.

Kõrgharidusreformi eelnõu muudatustes tuli komisjon üliõpilaste soovidele osaliselt vastu, võimaldades tudengi kogutud ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes.

Selleks, et õppida õppekulusid hüvitamata, tuleb üliõpilasel õppeaja vältel koguda keskmiselt 30 EAPd igas semestris. Esimesel semestril tuleb koguda vähemalt 30 EAPd, teisel semestril kahe semestri peale kokku vähemalt 60 EAPd, kolmandal semestril kolme semestri peale kokku vähemalt 90 EAPd jne.

Seega on võimalik, et kui esimesel semestril saadakse näiteks 35 EAPd ja teisel semestril 25 EAPd, siis on üliõpilasel õigus jätkata õppimist õppekulusid hüvitamata.

Veidi pehmendati ka eelnõu algtekstis sisaldunud akadeemilisel puhkusel õppetöös osalemise ja õppekava täitmise keeldu. Komisjoni ettepaneku kohaselt on akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel nüüd õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi.

Keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Suuremal määral tuldi Eesti Üliõpilaskondade liidule vastu lävendipõhise vastuvõtu kehtestamise suhtes. «Eelnõu kehtestab kõrgkooli sisseastumiseks üldnormina lävendipõhise vastuvõtu, võimalik on korraldada ka akadeemilisi vestlusi ja ülikoolipoolseid sisseastumiseksameid. Põhjendatud juhul võib ülikooli nõukogu kehtestada vastuvõtu ülempiiri,» rääkis Klaas.

Mitmed eelnõu punktid puudutavad ka kõrgkoolide rahastamist. Eelnõu kohaselt hakatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks eraldama riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga.

Ka sätestatakse, et kui erakool taotleb kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, kohalduvad talle samad nõuded kui avalik-õiguslikele ja riigi õppeasutustele.

Samas ei tõrjuta kõrgharidusest eraraha. «Ettevõtetel ja eraisikutel jääb õigus taotleda õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Siit tekib tihedam side tööturuga, mis tähendab, et kõrgkoolidel on võimalik kiiremini reageerida tööturu vajadustele,» kirjeldas Klaas.

Kultuurikomisjoni esimees avaldas lootust, et eelnõu tagab praegusel kujul kõrghariduse kvaliteedi ja lõpetajate läbilöögivõime tõusu.

Komisjoni ettepaneku kohaselt toimub eelnõu teine lugemine riigikogus 25. jaanuaril.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
TÄNA POSTIMEHES
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
E24
Sport
TallinnCity
Naine
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäev täna - 21. aprill

Palju õnne!

Karin Rask

35

Karin Rask

näitleja

Raoul Üksvärav, 86

majandusteadlane

Tiina Talvik, 76

arstiteadlane

Heino Seljamaa, 62

näitleja

Tõnu Juul, 56

poliitik

Indrek Pertelson, 43

judomaadleja

Elisabet Reinsalu, 38

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja endla122 galeriist
Valuutakursid
USD
0,722 EUR
GBP
1,213 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 17.04.2014