Margus Allikmaa: meelelahutus on ka oluline

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saime eelarve kokku, see on tasakaalus ja me pole ühtegi tegevust sulgenud,»  ütleb rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa kontserni eelarve kohta.
«Saime eelarve kokku, see on tasakaalus ja me pole ühtegi tegevust sulgenud,» ütleb rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa kontserni eelarve kohta. Foto: Mihkel Maripuu

Ronime mööda treppe rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaaga uue telemaja seitsmendale, juhatuse korrusele, et arutada ERRi 2012. aasta eelarvet. Mööda treppe selle pärast, et kitsukeses nõukogudeaegses liftis elutseb kotermann, kes ei taha alati igale korrusele sõita, kirjutab Hendrik Alla. Aga tänavune eelarve ei anna veel põhjust uue hoone vundamendi kaevamiseks koppa käivitada.

Mis iseloomustab kõige paremini tänavust eelarvet?

Riigieelarvega määratud põhitegevuse toetus on tänavu 23,328 miljonit eurot ja eelmise aastaga võrreldes saime rahandusministeeriumist kolm protsenti juurde, täpsemalt 826 000 eurot. See lisaraha katab maamaksu suurenemise Tallinnas, ERRi portaalide arenduskulud ning tänavu toimuvate spordisuursündmuste kulud (aga mitte täielikult).

Erakordselt rammus spordiaasta – Londoni olümpiamängud, jalgpalli EM, kergejõustiku EM, suusatamise MK-etapp Otepääl jne – paneb ebaproportsionaalselt suure koormuse meie eelarvele.

Räägime jälle kurikuulsatest sponsorreklaamidest ERRi spordi­ülekannete eetris. Miks on neid vaja?

See, kas näiteks Londoni olümpiaülekannete juures näitame või ei näita Eesti Olümpiakomitee (EOK) sponsorite reklaami, ei mõjuta meid kuidagi. Meie teeme ikka oma olümpiaülekanded ära, aga õnnetu on EOK, kes ei saa oma sponsoritele eetriaega.

Varem olid EBU (European Broadcasting Union) kaudu sõlmitud lepingutes laused, et avalik-õiguslik ringhääling peab tegema kõik, et toetada oma kohalikku olümpiakomiteed, ja võimaldama näidata sponsorite teateid. Need punktid on nüüdseks lepingutest kadunud.

Kasutasime seda varasemat olukorda enda ja EOK huvides ära. Kui EOK-l oli hea sponsorisaak ja nad said meie käest neile ohtralt eetriaega, siis toetasid nad ka meie ülekandeid. Nüüd seda enam pole ja meie teeme oma ülekanded ka ilma selle toetuseta ikka ära.

Telepildi tootmine maksab jube palju. Tegelikult on rahvusvahelise telepildi tootmise organiseerimine suurvõistluste korraldaja, näiteks Otepää MK-etapi puhul Eesti Suusaliidu kohus. Nad võiksid seda teenust tellida kellelt tahes: ERRilt, Kanal 2-lt, BECilt, kas või rootslastelt.

Seadus ei kohusta just meid telepilti tootma. ERR võiks kellegi teise toodetud pildi suhteliselt odavalt sisse osta, nagu teeme teiste MK-etappide puhul, et inimestele võistlusi näidata, ja meil ei oleks mingit põhjust tegelda suusaliidu sponsorite reklaamimisega.

Praegune skeem on selline, et alaliit korjab kokku sponsorite raha telepildi tootmiseks ja küsib meie käest vastu eetriaega nende sponsorite näitamiseks. Ainult selle mudeli järgi suudavad kohalikud alaliidud korraldada rahvusvahelisi suurvõistlusi.

Kui kultuuriministeerium või mõni teine ministeerium annaks suurvõistluste korraldajatele piisavalt raha, suudaks näiteks ka suusaliit maksta rahvusvahelise telepildi tootmise eest ilma meediaväljundit soovivate sponsoriteta ning ERRil ei oleks vaja oma eetris nende sponsorite reklaame näidata. Aga Eesti riik ei anna suusaliidule kahjuks nii palju raha ja võib-olla ei peagi andma.

Spordis, eriti televisioonile atraktiivsetel aladel, kasutatakse ikka sponsoreid ja see, et need sponsorid soovivad võimalikult suurt väljundit meediasse, on samuti loomulik. Andes neile sponsoritele eetriaega, aitame suusaliidul korraldada suurvõistlust. Iseenesest ei ole selles midagi halba, keegi sellest vaesemaks ei jää, aga võitjaid on palju – kultuuriministeerium, suusaliit, sponsorid ja loomulikult ka meie televaatajad.

Siinsamas laua taga on istunud Jaak Mae ja teised uuenenud suusaliidu juhatuse liikmed. Ma olen neile soovitanud: minge Kanal 2 või TV 3 ja võtke kõik oma sponsorid sinna kaasa. Seal on piiramatu võimalus oma sponsoreid näidata.

Kui see oleks olnud atraktiivne või mõnel muul moel mõistlik samm, oleks suusaliit selle sammu juba ammu astunud. Aga ega eraõiguslikule kanalile pole see tegevus kah kasulik.

ERRile on ette heidetud meelelahustuslikkust. Seda kritiseeris ajaleht Sirp ja tõesti, ka eelarves on näha, et nii ETVs kui ka ETV 2s suureneb meelelahutuse hulk peaaegu kolmandiku jagu.

Esiteks, meelelahutus on ka oluline. Selleks et inimesi tõeliselt olulise avalik-õigusliku sisu juures hoida, et kanali prime time’i ja seal olevaid olulisi saateid ära kasutada, pead tahes-tahtmata sinna vahele panema midagi, mis köidab inimesi nende vaba aja sisustamise mõttes.

Selleks et «Aktuaalset kaamerat» vaataks 120 000 – 160 000 inimest, pead enne publiku üles kütma. Meelelahutus on nagu soojendusbänd. Selleks teeme «Ringvaadet». Ehkki ka see ei ole ainult meelelahutus, nagu Kaarel Tarand Sirbis väidab, seal on palju ka kasulikku infot.

Teiseks, see suur tõus, mida eelarvetabel näitab, tuleneb ainult saadete ümberpaigutamisest ühest lahtrist teise. EBU täiendab ja täpsustab oma metoodikat ning ka meie alles õpime seda, aga põhiline on see, et kõik mängud (viktoriinid ja muud mittespordivõistlused) ning mittedokumentaalse sisuga hankefilmid või ka reisisaated lähevad nüüd meelelahutuse alla.

Reisisaate «Arktikast Antarktikani» ja laste lauluvõistluse «Laulukarusell 2012» võis varem paigutada kultuurisaadete lahtrisse, samuti liigitusid «Rakett 69» ja «Loodusetark» varem haridussaadeteks. Kõik need saated koos kordustega on nüüd paisutanud meelelahutuse mahtu.

Eriti naljakas on see, et järgmisel sügisel jõuab meil eetrisse 14-osaline Euroopa Liidu teemaline lõbus reisisaade ja seegi paigutub meelelahutuse alla. Puhtalt meelelahutuslikke uusi saateid programmi ei lisandu.

Ilmselt vahetub sügisel Maire Aunaste saate pealkiri ja sisu ning võib juhtuda, et meelelahutuse asemel saame ühe tõsise saate, aga sellest on täna vara rääkida. Kui see nii peaks juhtuma, langeb meelelahutuslike saadete osakaal võrreldavates mahtudes hoopis allapoole 2011. aasta taset.

Samas kahanesid uue eelarve järgi teenimisvõimalused. Teenuste, omatoodete ja litsentsiõiguste eest peaks laekuma peaaegu poole vähem raha kui eelmisel aastal.

2010–2011 olime omatoodete müügi suhtes liiga optimistlikud. Kui siiani suutsime DVDsid ja CDsid päris edukalt müüa, siis nüüd on see maht muutunud peaaegu olematuks.

Ühelt poolt oleme kõik oma saated veebis järelvaadatavaks teinud. Youtube’i olemasolul on väga keeruline «Tujurikkuja» DVDsid müüa, hoolimata reklaamist ERRi kanalites. Eelmistel aastatel oli see tuluprognoos liiga optimistlik, sellel aastal on realistlikum hinnang.

Varasematel aastatel oleme oma arhiivi ka teistele plaadiväljaandjatele müünud: näiteks kui keegi on tahtnud välja anda Jaak Joala lauludega plaati, siis oleme müünud litsentsi, sest õigused on meie käes. Aga ega teised ka plaate enam niimoodi ei tooda: seega on müük langenud. Pole enam see äri, mida saaks ajada.

Juhtimiskulud (ERRi nõukogu, juhatus ja nõunikud) haaravad eelarvest peaaegu pool miljonit eurot, sellest lõviosa kulub juhatusele. See summa on suurem kui näiteks Klassikaraadio või R2 kulud. Miks nii kallis?

See tuleb meie seadusest. Olen rääkinud riigikogu kultuurikomisjonis, fraktsioonides ja kultuuriministeeriumis, et ERRi juhtimismudel võiks olla odavam.

Igal programmil on peatoimetaja, kes vastutab oma asjade eest – mis sa tast pead, kui ta ei vastuta! Aga meil istutatakse sinna peale kiht juhatust ja juhatuse peale veel tervet ühiskonda esindav nõukogu. See on see üsna kallis juhtimismudel.

Sel on ka omad voorused – tagab eeldatavasti tasakaalustatud ja objektiivse avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse. Mida enam erinevaid seisukohti on nõukogus esindatud, seda tasakaalustatum on juhtimine. Tõenäoliselt saab seda loogikat laiendada ka juhatusele.

Maailmas on avalik-õiguslikel ringhäälingutel veel mitu korda kallimaid juhtimismudeleid. Aga on ka odavaid.

Rahvusringhäälingu eetriuudised 2012. aastal

ETV

•    Jätkub ettevalmistus draamasarja «Siber» tootmiseks. Partneriks on Amrion OÜ.

•    Väiketootjatelt tellitakse viieosaline draamasari ja kolm huumorisarja. Kui saadakse kaasrahastus, valmib võrukeelse draamasarja «Tagamõtsa» esimene tsükkel.

•    Otsitakse võimalusi alustada koolielu problemaatikat käsitlevat reality-sarja. Eetrisse jõuab «Riigimeeste» teine hooaeg.

ETV 2

•    Lastelavastus «Nöbinina» jätkub.

•    Toodetakse vähemalt kaks arhiiviväärtusega laste laulusaadet.

•    Aasta jooksul salvestatakse vähemalt üheksa eesti teatrilavastust.

Vikerraadio

•    Vähemalt kuus eriprogrammi väljastpoolt Tallinna, Eesti erinevatest paikadest. Suvel on plaanis saated Kihnust, Vormsilt ja teistelt saar­telt. Jätkuvad uudistesaated võru, mulgi ja kihnu keeles. Võetakse tööle uus kultuuritoimetaja.

•    2012. aasta prioriteet on eesti lastekirjanduse salvestamine.

Raadio 2

•    Plaanis on tugevdada hommikuprogrammi ja pärastlõunast saadet «Siin me oleme». Programmi ilmub moodsat pereelu kajastav saade.

Allikas: ERR

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles