Napilt positiivse iibega aasta 2010 jääbki vist erandlikuks. Hõisked positiivsest pöördest sündimuses, mida eelkõige seostati vanemahüvitisega, osutusid siiski enneaegseks. Võrreldes kahe eelneva aastaga jäi Eestis mullu sündimata enam kui tuhat last, kirjutab Sulev Valner.
Kui 2010. aastal sündis Eestis 15 825 last, siis esialgne kokkuvõte rahvastikuregistrist ütleb mullu ilmale tulnud laste arvuks vaid 14 376. See näitaja on saadud omavalitsuste kaupa ja siit jäävad välja näiteks need, kes kolinud välismaale või kelle elukoht ei olnud registreeritud.
On teinegi näitaja, mullu registreeritud sündide koguarv 14 773, mis sisaldab ka näiteks turistide sünnitusi, aasta alguses registreeritud eelmise aasta sünde jne. Tõde jääb ilmselt nende kahe vahele ja selgub siis, kui statistikaamet avaldab nii-öelda puhastatud andmed.
Ka pisut enam kui 14 000 last aastas ei ole vähe, kui võrrelda näiteks sündide madalperioodiga 1990. aastatel. Ent paari viimase aasta tase jäi kaugele. Ja positiivsest iibest – see on valitsuse tegevusprogrammis pere- ja rahvastikupoliitika peamine eesmärk – pole mõtet unistada, kuna surmasid on endiselt üle 15 000.
Kuigi viidates andmete esialgsusele, nõustub ka sotsiaalminister Hanno Pevkur, et tegemist on suure langusega. Ta loeb üles enda hinnangul kolm peamist põhjust. «Esiteks, demograafiline kõver on jõudmas seisu, kus sünnitusealiste naiste hulk väheneb,» räägib ta.
Teiseks võib ministri sõnul eeldada, et pereplaneerimise otsuseid mõjutab ka pere sissetulek. «Seetõttu on 2009. ja 2010. aasta kehvem majanduse ja tööturu olukord just 2011. aastal sündimusele suuremat mõju avaldanud,» selgitab ta.
Ja kolmandaks, teatud hulk sünnitusealistest Eesti naistest elab Eestist väljaspool ja seetõttu on viimastel aastatel sündide lõplik arv ka täpsustunud. «Eks lähikuud näitavad, paljud välismaal sünnitanutest oma lapse Eestis registreerivad,» ütleb Pevkur.
Ebakindlad ajad
Sündimuse vähenemine ei tule üllatusena, tõdeb ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. «Ebakindlatel aegadel lükkavad pered laste ilmaletulekut edasi ja nii oligi meil sündimus 1990. aastate lõpus madal,» ütleb ta.
Nestori sõnul töötab aga sellele nähtusele õnneks vastu looduse poolt antud kell, mis hakkab mingil ajal lööma, sest sobiv iga laste saamiseks võib mööda saada. «Nii ennustasid demograafid juba tookord sündimuse kasvu mõne aja pärast ja vanemahüvitisega pole siin suuremat seost,» väidab ta.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni juhi Margus Tsahkna (IRL) sõnul on üldine reegel see, et sündimus käib väikese viibega koos majanduslanguste ja tõusudega. «Eesti majandusel läheb praegu hästi, kuid Euroopas toimuv kujundab tahes-tahtmata ka meie inimeste hoiakuid,» räägib ta.
Tsahkna sõnul ei tähenda ühe aasta sündide vähenemine, et need lapsed jäävadki sündimata, pigem on oodata, et nad sünnivad lähitulevikus. Aga võib olla ka, et 2008. aastal alanud majandussurutis mõjutas positiivselt sündide arvu 2010. aastal, kuna oht töökoha ja sissetuleku kaotuse ees suunas lapse saamise otsuse tänu vanemahüvitise süsteemile just sellesse perioodi, oletab ta.
Suurem oht tulemas
Eesti kohal kummitab veel suurem oht, hoiatab Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Nimelt oleme oma rahvastiku struktuuriga seal, kus lapse saamise eas inimeste arv hakkab aasta-aastalt vähenema.
«Kuna tänapäeval on kõige populaarsemaks sünnitamisvanuseks hilised kahekümnendad ja kolmekümnendad, ei ole momendil Eestis demograafilise potentsiaali poolest tegemist veel väga halva ajaga,» räägib ta.
Praegu ei ole sündide absoluutarvu vähenemine sugugi paratamatu. «Loogiline on, et see arv võiks veel mõne aasta olla suhteliselt stabiilne, aga siin hakkavad mängima juba inimeste valikuid kujundavad tegurid,» ütleb Ainsaar.
«Samas, kui me seda viimast head aega ei suuda ära realiseerida, muutub asi edaspidi ainult halvemaks,» hoiatab rahvastiku-uurija.